Töörühm toetab hariduskohustust alates viiendast eluaastast ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Karin Koppel/ERR

Alushariduse seaduse eelnõu välja töötavas töörühmas on enim toetust leidnud ettepanek, et alushariduses osalemine oleks kohustuslik viie- kuni seitsmeaastastele, kuid lasteias käia võiks nii osalise kui täisajaga ning võimaldataks ka koduõpet.

Mullu juunis tuli haridusminister Mailis Reps välja ideega muuta alusharidus lastele kohustuslikuks. See tähendaks, et sisuliselt toodaks kohustuslik kooliiga varasemaks - igale lapsele määrataks lasteaiakoht ja kui vanem soovib last koju jätta, tuleb see vormistada koduõppena.

Haridusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Tiina Peterson ERR-ile, et selles osas, millises ulatuses lasteaed kohustuslikuks muuta, on töörühmas kaalutud eri variante.

"Enim toetust leidis ettepanek, et viie- kuni seitsmeaastastele lastele kehtestatakse kohustus osaleda alushariduses. Lapsevanematele jääb sel juhul alles võimalus lapse koduõppeks ja vastavalt lapsevanema vajadustest võib olla lasteaias käimine kas osa- või täisajaline. Kodustele lastele võimaldatakse nõustamine piirkonna lasteaias," selgitas ta.

Töörühma 27. märtsil toimunud koosolekul tehtud ettepaneku kohaselt tähendab see täpsemalt, et alushariduses osalemine on kohustuslik lastele, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit viieaastaseks, kuni põhikooli õppima asumiseni.

Eesmärk on see, et alates viiendast eluaastast oleks iga lapse areng jälgitud ja toetatud ning lapsed saavutaksid vajaliku koolivalmiduse, et alustada põhiharidusõpet.

Mullu suvel rääkis Reps, et seaduse väljatöötamiskavatsuses on ambitsioon, et kui lasteaiad kohustuslikuks muuta, peaksid need sarnaselt koolidele tasuta olema. Samas näitasid toonased arvutused, et tasuta lasteaed 20 tunni ulatuses nädalas kolme- kuni seitsmeaastastele lastele läheks maksma ligi 14 miljonit eurot aastas ning Reps tunnistas, et seda summat eelarvestrateegiasse planeeritud ei ole ja läbirääkimised on alles ees.

Peterson kinnitas nüüd, et kohustuslik alusharidus oleks lapsevanemale tasuta.

"Haridus- ja teadusministeerium on esitanud lisataotluse omavalitsustele riikliku toetuse eraldamiseks. Riiklik toetus katab nii lapsevanema osalustasu, kui ka lapse toidu- ja õppevahendite kulu," ütles ta.

Alla viieaastaste laste puhul jääks lapsevanemate makstava tasu piirmäär endiseks ehk kuni 20 protsenti valitsuse kehtestatud palga alammäärast. 

Lisaks tegi töörühm märtsi lõpus toimunud koosolekul ettepaneku, et lapsevanema osalustasu võiks olla diferentseeritud sõltuvalt lapse vanusest, vanemate majanduslikust toimetulekust, lasteaia majandamiskuludest või muudest asjaoludest.

Töörühma teistest olulisematest muudatusettepanekutest tõi Peterson välja veel näiteks selle, et üle vaadatakse lasteaedadele esitatavad nõuded ning neile nõuetele vastavuse saavutamiseks jäetakse lapsehoidudele üleminekuperiood.

Sotsiaalhoolekandeseadusest kaotatakse lapsehoiuteenuse regulatsioon selle praegusel kujul, kuid alles jääb lapsehoiuteenus raske ja sügava puudega lastele ning kõigile lastele väljaspool lasteaiaaega. Seda ei käsitleta aga alusharidusena. 

Kehtestatakse ka abiõpetajate kvalifikatsiooninõuded ning õppe- ja kasvatusalal tegutsevate isikute ringi piiratakse õpetaja ja abiõpetajaga. Töörühm tahab ühtlasi, et abiõpetajate palk seotaks õpetajate palgaga, nii et selle alammäär oleks vähemalt 70 protsenti üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast.

Erivajadustega laste toetamiseks minnakse üle üld-, tõhustatud- ja eritoe põhisele süsteemile, kus omavalitsus peab tagama vajalike teenuste pakkumise sarnaselt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega.

Kohustuslikku alusharidust ette nägev seadusemuudatus pidi haridusministeeriumi eelmise aasta kavatsuste kohaselt jõustuma 1. septembril 2020. Peterson ütles plaani realistlikkuse kohta, et ajakavas võivad tulla muutused tulenevalt valitsuse tegevuskavast.

Ka rõhutas haridusministeerium, et muudatustest ei saa praegu kindlas kõneviisis rääkida, sest töörühm ei ole oma ettepanekuid ministeeriumi juhtkonna ette veel viinud.

Värskelt sõlmitud koalitsioonileppes alushariduse kohustuslikkuse teemat ei käsitleta.

Toimetaja: Karin Koppel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: