Haridusministeerium tahab kõik lasteaiad osaliselt eestikeelseks muuta ({{commentsTotal}})

{{1528878240000 | amCalendar}}

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps (Keskerakond) käis välja eesmärgi, et lasteaiad tulevikus mitte ainult ei õpetaks eesti keelt, vaid oleksid ka osaliselt eestikeelsed.

"Vähemalt üks õpetaja võiks töötada rühmas eesti keeles," sõnas Reps kolmapäeval kohtumisel ajakirjanikega.

Järgmisel aastal on ministeeriumil tema sõnul valmisolek anda selline start kõigile lasteaedadele ja kohalikele omavalitsustele, kes seda soovivad.

"Selleks plaanime täpsustada õppekava ja luua lasteaedadesse täiendavad eesti keele õpetajate ametikohad, üks igasse venekeelsesse rühma. On oluline, et lapsed oleksid valmis soovi korral ka eestikeelsesse kooli edasi õppima minema," lisas Reps.

Ta tõi välja, et lasteaias õpitakse keelt hoopis teise kiirusega, lapsed haaravad seda paremini. 2019. aasta riigieelarves on venekeelsetesse rühmadesse eesti keele õpetaja saatmiseks ministri kinnitusel miljon eurot. 

Täiendavad eesti keele õpetajate ametikohad luuakse lasteaedadesse aastatel 2019–2022. Lasteaedadele võimaldatakse täienduskoolitus ja nüüdisaegsed õppematerjalid, mille aluseks on alushariduse õpetajate Euroopa mapp. Meetme eesmärgiks on toetada eesti keele õpetaja professionaalsust vene õppekeelega lasteaedades, et lapsed omandaksid eesti keele lasteaia lõpetamisel vähemalt A1 tasemel.

Reps lisas, et seda algatust toetati ka riigieelarvestrateegia läbirääkimistel.

Kui praegu on ministeeriumi seisukoht selline, et alusharidus peaks 20 tunni ulatuses kolme-kuni seitsmeaastastele lastele tasuta olema, siis haridusministri sõnul jõutakse kunagi võib-olla ka selleni, et kogu lasteaed oleks tasuta.

"Esialgsel hinnangul tähendaks [20-tunni eest] lasteaiatasu kompenseerimine ligi 14 miljonit eurot aastas, see raha eraldatakse omavalitsuste eelarvesse, kuid kohtumised omavalitsustega ja läbirääkimised on alles ees," rääkis Reps ja isas, et seda summat eelarvestrateegiasse planeeritud ei ole ning läbirääkimiste käigus võib see ka veidi suuremaks kasvada.

Samuti märkis Reps, et poliitilist kokkulepet selliseks otsuseks veel ei ole, vaid tegu on haridusministeeriumi spetsialistide parima teadmisega, mis pole jõudnud poliitiliste konsultatsioonide tasemele.

Eesti- ja venekeelsete valmidus koos õppida on suur

Haridusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valk ütles, et praegu vastavad vaid kümnes protsendis venekeelsetest või keelekümbluslasteaedadest kõik õpetajad keelenõuetele ning veerandis lasteaedades ei valda eesti keelt nõutud tasemel pooled õpetajad.

"Muudatuse mõte pole ee, et kehvasti eesti keelt valdav õpetaja peaks lastega eesti keeles rääkima, vaid et lisaks tuua üks eesti keelt valdav õpetaja," selgitas Valk.

Praegu õpib vene kodukeelega lastest ligi pool keelekümbluses või eestikeelses lasteaias. Vene õppekeelega lasteaias käinutest jätkab õpinguid venekeelses põhikoolis 82 protsenti, keelekümbluses osalenutest 52 protsenti.

Nii eest- kui venekeelsetes peredes on vanemate valmisolek koos õppida märksa suurem. Valgu sõnul ütleb ligi 80 protsenti elanikkonnast, et eestikeelne õpe peaks algama lasteaias. Venekeelsetest eelistab 43 protsenti ühist eestikeelset lasteaeda ja 26 protsenti keelekümblust. Segarühma, kus eesti ja vene emakeelega lapsi oleks pooleks, tahaks iga neljas eestlane ja pooled venelastest.

"Selgelt on valmisolek inimeste poolt palju suurem kui on täna tegelikkus," tõdes Valk.

Lasteaias hakatakse rohkem rõhuma kooliks valmistumisele

Ministeeriumi üldharidusosakonna alushariduse peaeksperdi Tiina Petersoni sõnul on kavas ühtlustada lasteaedade ja -hoidude nõuded. Praegu on need kaks süsteemi erinevad ning hoidude puhul on lapse arengu toetamine vähem tähelepanu all.

"Oluline on see, mis toimub kolmandast eluaastast kuni koolini, et seal oleks suurem rõhk ka kooliks ettevalmistusel. Samas on tähtis, et see lasteaiaõpe oleks piisavalt mänguline ja lapsekeskne," rääkis ta.

Lisaks tahab ministeerium siduda lasteaia õppekava paremini kooli õppekavaga, nii et lasteaia lõpptase oleks kooli algtasemeks ning samas oleksid mängulised meetodid lasteaia viimases ja kooli esimeses astmes rohkem ühtlustatud. Samuti täpsustatakse nõudeid personalile, nii et ühe õpetaja kohta ei oleks liiga palju lapsi.

Muudatuste asjus peetakse kuni augusti keskpaigani konsultatsioone, kooskõlastamise aega planeeritakse alates 30. detsembrist ning seadus jõustub eeldatavasti 1. septembril 2020.

Haridusministeerium korraldas kolmapäeval pressikohtumise, kuna peagi läheb kooskõlastusringile uus alushariduse seaduse väljatöötamiskavatsus. Seda tutvustasid minister Mailis Reps, ministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valk ja üldharidusosakonna alushariduse peaekspert Tiina Peterson.

Suuremaid muudatusi on ministeeriumi plaan muuta alusharidus ehk lasteaias käimine kohustuslikuks.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: