"Avalik-õiguslikud ülikoolid on oma otsuses vabad ja iseseisvad ning võivad ise otsustada, kas kasutada seda lisaraha palgatõusuks või millekski muuks," ütles HTM-i pressiesindaja Tarmu Kurm ERR-ile. Tema sõnul saaks lisanduva viie miljoni euro eest tõsta palku keskmiselt viie protsendi võrra.

"Kuna ülikoolid on peamise probleemina esile toonud just akadeemiliste töötajate palga konkurentsivõime, siis meil ei ole põhjust eeldada, et ülikoolid ei kasuta neid vahendeid palkade tõstmiseks," lisas ministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Margus Haidak. "Samuti on ülikoolid korduvalt välja toonud regionaalsete kolledžite täiendava rahastamise vajadust, kuid see peaks toimuma eraldiseisva regionaalpoliitilisi eesmärke toetava meetme kaudu ning mitte kõrgharidusõppe üldise rahastamise arvelt," lisas ta.

Üliõpilaste õpetamine kolledžites on kallim kui ülikooli keskuses ning õpetamise suhtelist kallidust kolledžites aitaks katta see, kui lisanduksid vahendid kohapealt. Kohalikud omavalitsused on ka varem panustanud kolledžitesse. Regionaalsete kolledžite panus ja missioon ei piirdu vaid kõrgharidusõppe läbiviimise ja arendusega, vaid neil on märksa laiem roll ja oluline väärtus kohalikus elukeskkonnas. Rakendades ülikooli teaduspotentsiaali, edendades kohalikku koostööd ja luues rahvusvahelisi sidemeid, aitavad kolledžid tõsta regiooni sotsiaal-majanduslikku elukvaliteeti, märkis ministeeriumi esindaja. Ta selgitas, et riigieelarves ei planeerita lisasummasid konkreetselt regionaalsetele kolledžitele, nagu ootaksid ülikoolid.

Ülikoolide rektorid tõdesid hiljutisel kohtumisel riigikogu kultuurikomisjoniga, et nende regionaalsed kolledžid praeguse rahastamismudeli juures jätkusuutlikud ning kui riik vajab neid regionaalpoliitika vahendina, tuleks neid ka rahaliselt toetada. Rektorite hinnangul on praeguses olukorras elujõulised ainult need kolledžid, mis saavad toetust ka kohalikult võimult või ettevõtetelt.