Rektorid ootavad regionaalsete kolledžite tööshoidmiseks lisaraha ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Rektorite nõukogu esimees Mait Klaassen.
Rektorite nõukogu esimees Mait Klaassen. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Ülikoolide rektorite hinnangul ei ole nende regionaalsed kolledžid praeguse rahastamismudeli juures jätkusuutlikud ning kui riik vajab neid regionaalpoliitika vahendina, tuleks neid ka rahaliselt toetada.

Eesti Maaülikooli rektor ja Rektorite Nõukogu juhatuse esimees Mait Klaassen küsis riigikogu kultuurikomisjonis peetud nõupidamisel, milline on riigi ootus kõrgkoolide ja ülikoolide tegevusele erinevates regioonides ning mis põhimõtetel neid tegevusi rahastada. Klaasseni sõnul ei ole ülikoolid tänase rahastamismudeli alusel üksi võimelised regionaalseid kolledžeid üleval pidama, seisab komisjoni istungi järel koostatud protokollist.

Tartu Ülikooli rektori Toomas Asseri sõnul ei ole kolledžite teema ainult kõrghariduse küsimus ning ülikoolid ei peaks olema olukorras, kus nad õpetamiseks mõeldud raha eest toetavad regionaalset komponenti.

Asser rääkis, et ülikooli Pärnu ja Narva kolledžite taust on erineva fooniga. Kui Pärnu linnaga toimub konstruktiivne ja tulemuslik koostöö - ülikool panustab näiteks järgmisel aastal 150 000 eurot ning omavalitsus on nõus panustama samas suurusjärgus ning see skeem töötab, siis Narvaga ülikool sisulist dialoogi saanud ei ole. Asseri sõnul on kolledžite rahastamise teema arutamine väga vajalik.

Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo rääkis samal koosolekul, et nende kolledž Kuressaares on restruktureeritud ning täna on seal ainult üks tugeva toetusega kohalik eriala koostöös kohaliku ettevõtlusega. Kolledž püsib, kuna kohalik ettevõtlus ja kohalik omavalitsus toetavad seda reaalse rahalise panusena. Aaviksoo sõnul lõpetavad kolledžid tõenäoliselt oma tegevuse, kui rahalist lahendust ei leita teistest regionaalpoliitilistest lahendustest või erasektori vahenditest.

Aviksoo lisas hilisemas arutelus, et ettekujutus kõrghariduse piirkondadest 45 000 ruutkilomeetril ei ole tõsiseltvõetav mõte - Eesti on funktsionaalselt üks kõrghariduspiirkond. Aaviksoo sõnul on ka Soome loobunud omaaegsest kõrghariduspiirkonna ettekujutusest. Eestis on suurepäraselt toimiv arstiteaduskond ning kindlasti on sama olukord ka teistel erialadel. Seega regionaalsed kolledžid ei rahulda mitte kõrgharidusprobleeme, vaid üldpoliitilisi sotsiaalmajanduslikke probleeme. Taoliste regionaalsete probleemide lahendamiseks on traditsiooniline instrument regionaalprogrammid. Eesti probleem on see, et programmid on naeruväärse mahuga ning ei suuda sotsiaalmajanduslikku arengut olulisel määral mõjutada, tõdes Aaviksoo.

Tallinna Ülikooli riigikogu kultuurikomisjoni istungil esindanud õppeprorektor Priit Reiska avaldas kahetsust, et ülikooli senat otsustas sulgeda Rakvere Kolledži, kuna tegemist ei ole ainult kõrghariduse, vaid ka regionaalse arengu teemaga, märgitakse istungi protokollis.

Rektorite Nõukogu andis juba eelmise aasta detsembris märku, et soovivad regionaalsete kolledžite ülalpidamiseks raha juurde.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: