Õiguskantsleri sõnul pöördusid tema poole lapsevanemad murega, et lapsi sõidutatakse ebaturvaliste bussidega. Ta märkis, et Euroopa Liidu õiguse kohaselt peavad turvavööd olema kõigis uutes bussides, kuid vanade busside kohta see nõue tagasiulatuvalt ei kehti. Seetõttu liigub Eesti teedel umbes 800 bussi, milles turvavöid ei ole.

"Tellija otsustab, milline buss talle sobib. Samas võib tellija ekslikult eeldada, et turvavööd on kõigis bussides kohustuslikus korras olemas ega oska nende kohta tellimust tehes täpsustavaid küsimusi esitada või lisatingimusi seada. Nii on näiteks selgunud, et ka lapsi sõidutatakse pikemale ekskursioonile bussidega, kus turvavöösid ei ole," tõi Madise välja.

Veel ühe kitsaskohana nimetas õiguskantsler seda, et kuigi liiklusseadus ei luba alla 18-aastastel reisijatel asulavälisel teel ekskursioonibussis seista, mistõttu ei tohi sõitjate arv ületada istekohtade arvu, pole sellist piirangut liinivedude, sealhulgas koolibusside kohta.

"Ehkki seisvaid reisijaid, sealhulgas alaealisi lubavatele liinibussidele on kehtestatud asulavälisel teel kiiruspiirang 60 km/h, on õnnetuse tagajärjed turvavööga kinnitamata ja eriti seisvatele reisijatele siiski rängad," lausus Madise.

Ta tõi näiteks tänavu suvel Harjumaal Kloogaranna teel juhtunud bussiõnnetuse, kus turvavööd olid bussis küll olemas, kuid paljud ei olnud neid kinnitanud ning bussis oli ka seisvaid inimesi. Selles õnnetuses sai hulk reisijaid vigastada.

Madise palus valdadelt ja linnadelt teavet, milliste bussidega nad lapsi veavad, et probleemi ulatust kindlaks teha. Vastustest selgus, et Harjumaa valdade kohalike liinide bussid ja koolibussid on enamasti turvavöödega varustatud, kuid tipptundidel, mil sõitjaid on palju, peavad osa neist seisma. Suuremaid busse ei saa aga liinile panna, sest bussidel poole piisavalt manööverdamis- ega tagasipööramisruumi. Samasugune probleem on ka Kohila vallas Raplamaal.

Õiguskantsler loetles hulga valdu, kus bussides on turvavööd ja hoolitsetakse ka selle eest, et istekohtade arv vastaks eeldatavale sõitjate arvule, ning mõned vallad kinnitasid, et seavad edaspidi ühistranspordi hangete korraldamisel turvavööde olemasolu üheks tingimuseks ja arvestavad eeldatava sõitjate arvuga.

"Siiski on ka selliseid omavalitsusi, kes piirduvad seadustes ja määrustes sõidukitele seatud ohutus- ja turvanõuetega ega pea lisanõuete kehtestamist vajalikuks. Mõned omavalitsused avaldasid arvamust, et bussireisijate ohutuse nõue tuleks kehtestada seadusega," tõdes Madise.

Majandusministeerium ei kavatse seadust muuta

Majandusministeerium teatas vastuseks õiguskantsleri kirjale, et seadust muuta pole kavas ning ministeeriumi hinnangul on ühistransport Eestis piisavalt turvaline, sest bussidega juhtub liiklusõnnetusi harva. Lisaks peab ministeerium laste kaitseks ohutusnõuete kehtestamist rakenduslikult väga keeruliseks.

"Ma arvan, et see on ebarealistlik lootus, et me suudame tagada kõikidel liinidel inimestele istekohad. Kui me vaatame maakonnaliine, kus tegelikult on nii koolibussid kui ka tavaliinid ühildatud, pluss veel tasuta ühistransport, siis kindlasti mitut bussi ühe bussi asemele panna - seda eeldada ei saa," rääkis ministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter "Aktuaalsele kaamerale".

Tatter lisas, et Riigikokku saadetakse lähiajal liiklusseaduse eelnõu ning selles debatis tuleks küsida omavalitsuste ja vedajate seisukohti.

"Meil on tegelikult ka ju kommertsliine, mida riik ei telli ja mida ei doteerita ja peab vaatama ka, milline mõju on nendele liinidele. Kindlasti me ei saa lubada sellist olukorda, kus mingi teenus jääb tagamata seetõttu, et busse ei ole," rääkis Tatter.

Ministeerium tõdes, et Euroopa Komisjoni 2004. aasta raporti järgi oli mitmes EL-i liikmesriigis keelatud kaugliinibussides seisvaid reisijaid vedada ja samuti soovitas raport muuta turvavööde kasutamine koolibussides kohustuslikuks.

Õiguskantsleri seisukoht on aga selline, et kui kõigi reisijaid puudutavate nõuete kehtestamine ei ole kohe võimalik, tuleks esmajoones kaitsta lapsi.

Seetõttu palus ta riigikogul kaaluda turvavööde olemasolu nõude seadusega kehtestamist asulavälisel teel sõitvatele koolibussidele, lasteekskursiooniks tellitavatele bussidele ja liinibussidele, millega sõidavad peamiselt lapsed ning mille marsruut kulgeb enamjaolt asulavälisel teel. Samuti peaks asulaväliseid liine teenindavate busside hankijal olema kohustus lähtuda eesmärgist tagada igale sõitjale istekoht.

"Tulevased bussihanked peaksid viima turvaliste ning ka liikumistakistusega inimestele sobivate busside kasutuselevõtmiseni," teatas Madise.