"Kui seal bussis on seisvad inimesed ja see buss tõesti satub liiklusõnnetusse, siis need seisvad inimesed saavad seal kindlasti viga, kui see juhtub maanteekiirusel. Ja lisaks sellele, et nad ise saavad viga, tekitavad nad oma paiskumisega nendele inimestele, kes bussis istuvad, lisavigastusi," ütles politse- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo ERR-ile.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatteri sõnul ei ole ühistranspordikeskused maakonnabussides seismise keelamisest rääkinud ning seisukohtade korral ei tohiks bussid sõita kiiremini kui 60 kilmoeetrit tunnis. "Kui on seisukohad, siis on sellel bussil tegelikult kiirus piiratud kuuekümnele kilomeetrile tunnis," rääkis Tatter.

Loigo sõnul on igapäevane liikluspilt siiski teistsugune: "Õhtusel tipptunnil peaksid siis enamus maakonnaliinid sõitma meil 60 kilomeetrit tunnis. Tegelikult selle vastu eksitakse."

MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus tegevdirektor Vello Jõgisoo tõdeb, et reeglitest püütakse küll kinni pidada, seda peaks võimaldama ka graafikud, aga paraku sõidetakse mõnikord ikkagi kiiremini. "Me ei saa päris niimoodi teha, et igal nädalal on erinev graafik. Aga me oleme arvestanud ikkagi sellise reservajaga, et kui on seisvaid reisijaid, siis buss sõidabki kuuekümnega. Kuigi, mis seal salata, vahest sõidetakse ka kiiremini. Aga reeglina bussijuhid peavad sellest kinni," rääkis Jõgisoo.

Loigo sõnul on kiirusepiirangust kinni pidades bussijuhil rohkem reageerimisaega ja õnnetusse sattumise oht väiksem. Aga kui õnnetus maanteel ikkagi juhtub, on häda suur. "Kui vaadata seda liiklusõnnetuste statistikat, siis kui täna tundub, et pilt võiks olla suhteliselt paremapoolne, siis alati on mul kuklas teadmine, et üks suur bussiõnnetus ja kogu meie vigastatute ja hukkunute statistika on hoopis teine ja väga mustades värvides," tõdes ta.

Tatter märkis, et suuremas osas bussides on juba turvavööd, mis peaks ohutust suurendama, kuid kõigile ei ole võimalik istekohta kindlustada. "Kui me räägime Harjumaast või Ida-Virumaast, kus tipptundidel on väga palju reisijaid, siis seal kõikidele inimestele istekohtade tagamine ei ole realistlik," ütles ta.

Jõgisoo sõnul nõuaks kõigile reisijatele istekoha pakkumine kuni viiskümmend protsenti lisaraha. Liialt kalliks peab seda ka Ida-Viru ühistranspordikeskuse juht Heiki Luts. "See oleks tõesti kõige ohutum, aga me ei ole täna selleks valmis. Et kui me mingitele väljumistele teatud nädalapäevadel peaksime panema topeltbusse või suuremaid busse, see ei ole majanduslikult põhjendatud," leidis Luts.

Tartumaa ühistranspordikeskuse juhataja Tõnis Piir lisas, et sel juhul peaks bussid osa liinist pooltühjana sõitma: "Kui liini keskel tuleb bussi rahvast nii palju, et on mõned seisjad, siis igaks juhuks me ei saa sellele liinile suuremaid busse panna, sest suuremad bussid on ka kallimad."

Tatteri sõnul nõuaks niisugune muutus miljoneid lisaeurosid ning riik on oma prioriteedid mujale seadnud. "Riigi prioriteet on see, et luua maakondlik tasuta ühistranspordi liinivõrgustik. Sellega seoses on riiklik dotatsioon kolme aastaga tõusnud kahekümne ühelt miljonilt neljakümne kahele. Järgmisel aastal isegi on kavandatud nelikümmend üheksa miljonit," rääkis MKM-i osakonnajuhataja.

Jõgisoo ütles, et kui valida antaks, valiks ta tasuta ühistranspordi asemel ohutuse ning teda toetab ka Loigo: "Eks ta on riigi otsustamise koht ja küsimus. Kui me peame ikkagi oma inimesi kalliks ja väärtuslikuks, siis kui need inimesed on töövõimetud ja vigased, siis nende haiguskulud on võib-olla märkimisväärselt suuremad, kui busside arvu suurendamine."