Poliitikud on Eestile riigikaitselaenu võtmise suhtes tõrjuvad ({{commentsTotal}})

{{1547208060000 | amCalendar}}
Ants Laaneots
Ants Laaneots Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Poliitikud pole veendunud, et riigikaitseinvesteeringuteks peaks suure laenu võtma. Osa näeks laenuraha muudes sektorites, osa pelgab aga hilisemaid kulusid.

Erukindral Ants Laaneots ei toeta Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktori Sven Sakkovi mõtet, et Eesti peaks võtma keskmaa õhutõrje väljaehitamiseks riigikaitselaenu.

"Ma isiklikult olen sellise laenu vastu. Võib-olla kasutame seda metoodikat, mida kasutasime 1990. aastatel ja järgneval iseseisvuse perioodil, kui saime liitlaste käest sõjatehnikat sõbrahinnaga," rääkis Reformierakonda kuuluv riigikogu liige Laaneots ERR-ile.

Ta nentis, et taoline lahingutehnika pole küll supermoodne, aga on efektiivne ja mõjutab vaenlast. "Need noorte meeste katsed kõike modernsena hoida ....nagu harakad, kes kõige läikiva peale kohale lendavad," tähendas Laaneots.

Laaneots ütles, et Reformierakonnas pole riigikaitselaenu teemat arutanud, kuid tema soovitab seda mitte teha. Eestile suuri laene kaela võtta on Laaneotsa väitel arusaamatu, liiatigi vaadates valitsusliidu eelarvepoliitikad. "Peame olema ettevaatlikud."

Laaneotsa sõnul on ta nõus, et Eesti vajab keskmaa õhukaitsesüsteeme. "Need on kallid, kuid üheks võimaluseks oleks ka NATO vastava üksuse siia paigutamine," ütles Laaneots.

Eesti rannakaitse on Laaneotsa hinnangul "nullseisus" ja seda peaks hakkama kiiresti arendama, lisades, et see ei nõua tohutuid ressursse.

Ta tõi näiteks, et Kaliningradis asub Venemaa mereväebrigaad, mille koosseis viidi 1300 mehelt 2200 meheni ning nad harjutavad usinalt dessantoperatsioone.

"Tankidest rääkides võiks vähemalt ühe brigaadi looma, suurtükid on õnneks olemas, varsti tulevad ka iseliikuvad," arutles Laaneots.

Laaneots rääkis, et tõsiseks probleemiks on kaitseväe sõjaaja koosseisu vähesus, praegu on selleks 25 000 meest. "See oleks esimene samm, mida tuleks teha. Meil on reservis praegu 60 000 teenistuse läbinud reservväelast, neist kasutatakse alla 50 protsendi," tõdes Laaneots.

Skeptilised on ka Loone ja Seeder

Laiemalt on poliitikute jaoks aga küsimus üldse selles, kas nii suurt laenu võtta, ja kui juba võtta, kas siis tingimata kaitsesse. Keskerakondlane Oudekki Loone tänas Sakkovit, et ta laenuvõtmise teema üles võttis, kuid tema usub, et arvestades ka sõjatehnika ülalpidamise kulusid, võiks selle raha muudmoodi paigutada.

"See on ka see põhjus, miks mina näiteks täna kaldun rohkem pooldama sellist infrastruktuurilaenu või näiteks laenu meditsiinisüsteemi. Sest meie meditsiinisüsteem võiks olla ka miski, mis mitte ainult ei paku meie enda kodanikule palju paremat ligipääsu. Näiteks Eestis on väga ulatuslik ja väga hästitöötav tsiviil- ja militaarmeditsiini koostöö, näiteks kõikvõimalikud rehabilitatsioonikeskused. See on ka mingi asi, mida me saaksime oma NATO liitlastele pakkuda. Et sealt ei tuleks ainult heaolu kasv, vaid tuleks põhimõtteliselt ka majanduskasv," rääkis Loone ERR-ile.

Isamaa esimees Helir Valdor Seeder ütles, et põhimõtteliselt on küsimus ikkagi selles, kas kaitsele rohkem kulutada või mitte.

"See on esmatähtis. Kas me siis riigieelarvelised vahendid või võtame laenu, on juba järgmine küsimus. Ja nagu me praegu eri erakondade progammist näeme, siis paar erakonda on väga selgelt selle valmisoleku ka programmi kirjutanud ja välja öelnud ja ülejäänud erakondade puhul ei ole see päriselt arusaadav. Räägitakse enam-vähem sama taseme hoidmisest," tõdes Seeder.

Kaitseminister Luik laenu ei poolda, aga...

Kaitseminister Jüri Luik ütles ERR-ile, et laenuvõtmist ta ei toeta, kuigi paljusid Sakkovi seisukohti kaitseväe uute võimete vajalikkusest ta jagab. Luige sõnul on end igati õigustanud riigi üldine poliitika vältida avaliku sektori kulutusteks laenamist. "Teiseks pole võimalik laenurahaga tagada sõjalise võime järjekestvat ülesehitamist," ütles Luik, tuues näiteks keskmaa õhutõrje, mille puhul süsteemi ostmine on ainult osa kuludest. Vajalik on tagada ka tasemel raketid, personal, ehitised ja muu infrastruktuur, seal hulgas laskemoonalaod, ning seda pidevalt.

"Ma ei näe mingit lihtsustatud teed kaitse-eelarve suurendamiseks, selleks tuleb teha rasked otsused, sest uute võimete arendamine tänase kaitse-eelarve taseme juures võimalik ei ole. Ma ei näe ka võimalust, et keskmaa õhutõrjesüsteemi tagavad meie NATO liitlased, see on osa meie enda esmasest kaitsevõimest."

Sakkov: riigikaitse vajab lisarahastust

Eesti peaks võtma riigikaitselaenu, et arendada esmajoones välja puuduv keskmaa õhutõrje võimekus, leidis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Sven Sakkov.

"Olen oma varasema kaitseministeeriumis töötatud 18 aastaga näinud, kuidas käib kaitseplaneerimise protsess ja ma ei näe, et me saame praeguse baasrahastuse juures midagi põhimõtteliselt uut arendada ilma, et me olemasolevast midagi olulist maha tõmbaks. Meil on vaja lisarahastust riigikaitsele, sest meie idapiiri taga on ähvardav sõjaline oht, kes on esitanud väljakutse Läänemaailmale. Ja meie oleme selle eesliinil," rääkis Sakkov neljapäeval Vikerraadio saates "Reporteritund".

Toimetaja: Indrek Kuus



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: