Sakkov: Eesti peaks võtma riigikaitselaenu ({{commentsTotal}})

Sven Sakkov
Sven Sakkov Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti peaks võtma riigikaitselaenu, et arendada esmajoones välja puuduv keskmaa õhutõrje võimekus, leiab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Sven Sakkov.

"Olen oma varasema kaitseministeeriumis töötatud 18 aastaga näinud, kuidas käib kaitseplaneerimise protsess ja ma ei näe, et me saame praeguse baasrahastuse juures midagi põhimõtteliselt uut arendada ilma, et me olemasolevast midagi olulist maha tõmbaks. Meil on vaja lisarahastust riigikaitsele, sest meie idapiiri taga on ähvardav sõjaline oht, kes on esitanud väljakutse Läänemaailmale. Ja meie oleme selle eesliinil," rääkis Sakkov Vikerraadio saates "Reporteritund".

Sakkovi sõnul on Eesti kaitseväe võimete osas olulisi puudujääke, eriti õhutõrjes. 

"Pikamaa õhutõrjet ei suuda me kunagi saavutada. Aga meil on ka keskmaa õhutõrje puudu. Meil on rannikukaitse puudu. Meil on soomusmanöövervõime puudu. Ühel päeval peame jõudma tankideni, mis annab tõsise selgroo. Nende võimete väljaarendamine nõuab raha ja seda praeguses rahastusmudelis sees ei ole. Riigikaitse praegune stabiilne rahastus on küll hea ja meie kahte protsenti SKT-st hinnatakse, aga üldnumber eurodes on NATO riikidest tagantpoolt neljas. Samas, iga rakett või kuulipilduja maksab meile sama palju kui teistele riikidele - ega keegi meile hinnaalandust tee, et oleme väikeriik," sõnas Sakkov.

Kuidas uut raha riigikaitsesse tuua, pakkus Sakkov välja riigikaitse laenu idee.

"Üks asi, mida mina pole kuulnud, et keegi oleks välja pakkunud - see on riigikaitse laen. Sellega saaks soetuskulud katta. Uute võimete kulud katta," selgitas Sakkov.

Sakkov lisas, et asja juures on oluline nüanss, et me peame olema suutelised uusi kulusid iga-aastases eelarves katma.

"On rusikareegel, et soetuskulu on 1/5 ehk kui keegi ütleb, et saame midagi tasuta, siis tegelikult maksame selle eest 80 protsenti. Ja kui saame tasuta vana asja, siis veelgi rohkem. Ehk tasuta saadud asi võib osutuda tihti kallimaks."

Sakkovi sõnul on vähe räägitud ka sellest, et meil on Eestis küll NATO lahinggrupp, aga puudu USA sõjaline kohalolek Eestis.

"See oleks vajalik seetõttu, et USA sõduri heidutusväärtus on maailmas kõige suurem. Tegemist on üliriigiga ja ka Venemaa vaatab ennekõike Ühendriike. See tõstaks Eesti heidutustaseme täiesti teisele tasandile. USA poolt saaks lisada olemasolevasse NATO lahinggruppi täiesti uusi võimeid, näiteks reaktiivsuurtükid."

Sakkovi sõnul on asja suurim probleem selles, et see otsus pole meie enda kätes, vaid USA otsutada.

"Eesti ise saab taotleda ja paluda. Praegust loogikat vaadates, mis puudutsab näiteks USA lisavägede paigutamist Poola, siis USA eeldab, et kohapealne riik katab ise märkimisväärse osa sellega kaasnevatest kuludest, milleks on taas lisaraha vaja," sõnas Sakkov.

Toimetaja: Urmet Kook



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: