"Partei teeb kindlasti kõik, et ta jääks samaks, sest on näha, et partei põhikirja pandi nägemus ehk uus ajastu ja ka Siiditee. See on nende järgmise 70 või isegi 100 aasta perspektiiv, et tuleb praegust poliitikat jätkata. See on autoritaarsem kui võib-olla 10-15 aastat tagasi. Võib-olla partei tunneb, et sisepingeid on liiga palju ja majandus väga palju ei kasva," arutles hiina keele tõlk Leslie Leino saates "Välisilm".

Hiina eesmärk on võtta maailmas esikoht üle nii majanduslikult kui ka sõjaliselt. Kui majanduslik võimsus muutub Leino arvates suurimaks juba lähema kümne aasta pärast, siis sõjaliselt võib see rohkem aega võtta, sest ka Ameerika Ühendriigid astuvad oma samme. "Aga majanduses tõenäoliselt 2030 läheb USA-st mööda ja on majandus number üks."

"Küsimus ei ole, kas, vaid kuidas maailm sellega harjub ja teeb koostööd tõusva maailma liidriga, kes ei võta vastutust nii nagu USA. Aga Hiina ei võta moraalset vastutust, sest neil on nii palju siseprobleeme," ütles omakorda Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete magistrant Iverson Ng.

"Tegelikult praegu Hiinas on maa- ja linnapiirkondade arengutase väga erinev ja rikkuse ebaühtlane jaotumine üle Hiina on väga suur. Mitte kõik ei ole kindlasti saanud nii suurt osa majanduskasvust kui Lõunah-Hiinas või Hiina linnades. Ja kui nemad näevad, et ei jõua õndsale püünele, mis on toimunud suuremates linnades, siis kindlasti võib-olla tekib põhjendatud küsimus, aga miks meie ilma peame jääma," selgitas Leino.

"Seepärast räägitakse praegu, et peame olema valmis rasketeks aegadeks, see on üks majanduslik ja teine asi, peame rohkem kokku hoidma. Hiina sõnavaras see tähendab tegelikult, et me ei peaks omavahel vaidlema ja sõdima selle üle, kuidas edasi läheme. Et ikkagi partei määrab selle ja partei sees jõuame kokkuleppele ja avalikult me ei kähmle selle üle," lisas ta.

Suve algusest käivad Hiina erihalduspiirkonnas Hongkongis meeleavaldused valitseva riigikorra vastu ning demokraatlike vabaduste nagu hääletamise ja kogunemisvabaduse kaitsmise nimel. Hongkongist Eestisse õppima tulnud Iverson tunneb muret, et politsei jõukasutuse vastu ei ole keegi peale verbaalse protesti midagi ette võtnud. Põhimõte "üks riik, kaks süsteemi" peaks kehtima 2047. aastani - kas see jääb nii kauaks kestma või neelab Hiina kommunistlik partei Hongkongi alla?

"Hiina kõrvaldab Hongkongi vabaduse ja kahjuks Hongkongi eluviis hiinastub. Oleme näinud suurt politsei jõukasutust. Hongkong muutub politseiriigiks, mõned demokraatiameelsed seaduseloojad on diskvalifitseeritud, kuigi nad on demokraatlikult valitud. Minu hinnang on, et paberil jääb "üks riik, kaks süsteemi" alles 2047. aastani, aga juba praegu on Hongkong muutunud politseiriigiks. Meil on mässud piiramatu politsei jõu kasutamise vastu. Hongkongi valitsuse käitumise vastu ei ole mingeid rahvusvahelisi sanktsioone," rääkis Iverson Ng.

"Seal on näha, et Hongkongi ühiskond on mõnes mõttes ka polariseerunud. Mina ei taju, et poliitiline või majanduseliit näeks väga suurt probleemi, et oleksimegi Hiinaga üks riik. See on pigem tsiviilühiskonna tundlikum segment, kes näeb, et selles autoritaarses süsteemis on tohutu suur probleem. Ma julgeks küll öelda, et kui isegi toimuks erihalduspiirkonna staatuse varasem lõpetamine, siis kindlasti on Hongkongi inimesi, kes ei näe selles probleemi," lausus Leino.

Hongkongi valitsemismudeli loojate üks ootusi oli, et selle kaudu võiks kommunistlik Hiina muutuda vabamaks ja demokraatlikumaks, kuid tegelikkuses on läinud vastupidi. Iverson tõi välja, et maailma eri ülikoolides õppivad hiinlased on tegelikkuses patriootlikumadki.

"See on midagi, mida me ei oodanud. Kui nad kogevad demokraatiat ja vabadusi välismaal, siis eeldasime, et nad muutuvad liberaalsemaks ja koju minnes muudavad oma riiki, kuid juhtunud on vastupidi. See on demokraatiaga kaasnev paradoks, sest isegi demokraatlikes riikides on keeriseid ning nende hinnangul ei ole toimuv hea ja seepärast eelistavad nad illiberaalsemat riigikorda nii Mandri-Hiinas kui mujal maailmas," toonitas ta.

"Hiina mudeli, majanduse, sotsiaalse ja poliitilise mudeli pealesurumine maailmas läheb isegi aktiivsemaks," ütles Leino. "Et siin alles näiteks Kambodža, mis on sisuliselt muutunud Hiina provintsiks, sest seal on nii palju Hiina kapitali sisse tulnud näiteks Sihanoukville sadama piirkonnas. Alles käis seal Hiina politsei rahvusvahelise osakonna asejuht seepärast, et sinna on nii palju hiinlasi tekkinud ja nendega on tohutult suured probleemid. Asejuht tuli lahendusega välja septembri lõpul visiidil, et paneme linna igale poole kaamerad üles. See on täpselt sama süsteem, mida nad teevad Xinjiangis ja Hiinas mujal. Sellise mudeli eksportimine, millest on räägitud, et äkki Venezuelasse või teistesse riikidesse, et ma ei näe, et nad sooviksid sellest mudelist loobuda," lausus Leino.