Ecuadori on raputanud terve rida meeleavaldusi pärast seda, kui 3. oktoobril jõustus kütusehindade 120-protsendiline tõus.

Transporditööliste protestina alguse saanud avalikud väljaastumised on kasvanud üle põlisrahvaste meeleavaldusteks. 

Moreno teatas esmaspäeval telepöördumises, et Ecuadori valitsus on ohus ning tegutseb nüüd Guayaquili sadamalinnast. Kõne ajal seisid riigipea taga kõrged sõjaväelased märgina relvajõudude jätkuvast toetusest Morenole. 

Presidendi sõnul üritab tema eelkäija Rafael Correa koos Venezuela presidendi Nicolás Maduroga Ecuadori destabiliseerida. Ecuador kuulub nende riikide sekka, kes kutsuvad võimulpüsimise nimel võitlevat Madurot tagasi astuma. 

Venezuela valitsus ei ole Moreno süüdistusi kommenteerinud, kuid end ajutiseks riigipeaks kuulutanud Venezuela opositsioonijuht Juan Guaidó kordas Moreno süüdistusi, öeldes, et Maduro ja tema liitlased püüavad Ecuadori destabiliseerida. 

Correa ja Moreno on süüdistanud viimastel kuudel teineteist korruptsioonis. Eksiilis elava endise presidendi sõnul on tema ja ta liitlased Ecuadoris langenud poliitilise tagakiusamise ohvriks. 

Correa on elanud Brüsseli lähistel oma perekonnaga alates 2017. aastast ja on palunud Belgias varjupaika. Ecuadoris on ta tagaotsitav inimröövisüüdistuste tõttu.

Ecuadori põlisrahvaste esindajad ja farmerid liiguvad pealinna poole ja põlisrahvaste katusorganisatsiooni CONAIE sõnul on pealinna saabumas üle 20 000 pärismaalase. 

Protestijad, kellest osa on relvastatud kaigaste ja piitsadega, liiguvad Andide lõunaprovintsidest pealinna nii jala kui pikapveokitel.

Teised põliselanikud suunduvad Quitosse riigi põhjaosast. 

Viimase kümnendi suurimaid meeleavaldusi on juhtinud transpordiametiühingud, kuid nendest võtavad osa ka üliõpilaste ja teiste esindajad. 

Seni on protestide käigus hukkunud üks ja saanud viga 77 inimest, valdav enamus neist julgeolekujõudude liikmed, teatas valitsus. Kinni on peetud 477 inimest.