ERR Riias: Maxima tragöödia sündmuspaiga asjus jõuti kokkuleppele
Kuus aastat tagasi varises Riias kokku Zolitude Maxima pood. Hukkus 54 inimest. See lugu pani proovile sajakonna pere närvid ja kannatuse, kuid põhjustas ka palju keerulisi poliitilisi, juriidilisi ja rahalisi probleeme. Osale neist pole seni lahendust leitud. Üks vastuolulisemaid teemasid on olnud katastroofipaiga tulevik. Äsja jõudsid erinevad osapooled, kellest üks on seotud ka Eestiga, kompromissini, vahendas saade "Välisilm".
Julm novembriõhtu Zolitudes. On 21. november 2013. Õhtune tipptund. Paljud on tulnud töölt või koolist, et korraks kodulähedasest poest läbi hüpata. Maxima poe varisev lagi jätab inimesed rusude alla. Juhtunud on Läti taasiseseisvumisaja suurim katastroof.
Me ei tea, mis toimub praegu hukkunute lähedaste ja vigasaanute hinges. Kuid näeme tragöödiapaigas suurt tühja platsi, mille keskel ajutine mälestusmärk, kuhu tuuakse lilli ja küünlaid. Samas kõrval seisab endiselt poolik 13-korruseline maja.
"Kõigi nende aastate jooksul pole valitsuses ega seimis tekkinud huvi lahendada neid probleeme tervikuna. Oli ju parlamendil võimalus võtta vastus otsus selle kinnisvara riigistamise kohta. Osta see lihtsalt omanikult ära. Sellist ettepanekut pole tehtud. Teisalt tuleb ka meie ühendusel korraldada mälestusüritusi ikka ja ainult oma raha eest. Nädala pärast korraldame kriminaalkohtu hoone ees suure piketi. Peaprobleem on meie jaoks praegu see, et kuue aasta järel pole jõutud Zolitude asjades isegi mitte esimese astme kohtuotsuseni," nentis ühenduse Zolitude 21.11 esindaja ja seimi liige Regina Locmele-Lunova.
Palju on räägitud, et sündmuskohale võiks tulla mälestuspaik, memoriaal, kuid asja pole sellest saanud.
Kinnistu on kaasomandis. Ühelt poolt Riia linn, kellele Maxima tragöödia järel oma osa kinkis. Ja teisalt Eesti Coop panga tütarfirma Prana Property, mis sattus siia Krediidipanga probleemseks muutunud laenu tõttu, mille taga kinnisvara arendusfirma Homburg Zolitude. Õnnetuse järel jäi kortermaja ehitus soiku.
Kaks aastat on Coopi esindajad püüdnud Riias probleemi lahendada ehk pooliku hoone lõpuni ehitada. Zolitude kannatanute ühendus ja Riia linn on olnud vastu, öeldes, et sellisesse paika on ebaeetiline elumaja rajada. Sobivat lahendust pole ka pakutud. Kuus aastat on möödunud. Kõik osapooled mõistavad, et igavesti ei saa see kõik ju nii jääda.
"Meile pole mingeid tõsiselt võetavaid pakkumisi tehtud. Tõsi, ükskord pakuti meile kuuluva kinnistu eest hinda, mis baseerus teadmisel, et siin on lihtsalt tühi maa, ilma hooneta. Ja see oli ka lihtsalt üks episood. Meie ei võtnud seda tõsiselt. Ja tundub, et ka pakkujad ei võtnud seda tõsiselt," selgitas Prana Property juhatuse liige Raul Kesküla.
"Me ei saa täna osta seda maja hinna eest, mis oleks teie pangale vastuvõetav. See on vähemalt kaks miljonit eurot, võib-olla isegi kolm miljonit eurot. Mõelge ise - peame selle maja ära ostma, maksma selle eest raha - maksumaksjate ehk riialaste raha -, ja järgmisel päeval sõidame sinna traktoriga ning hakkame hoonet lammutama," kommenteeris Riia linnapea Olegs Burovs.
Zolitude Maxima õnnetusest, mis viis hauda 54 inimest, on peagi möödas juba kuus aastat. Ja nüüd on siis osapooled jõudnud lõpuks kokkuleppele, mis sellest maast ja poolikust majast edasi saab.
"Sellest kinnistust, mis on pindala poolest natuke üle 10 000 ruutmeetri, jääb ligi 4600 ruutmeetrit meile ja ülejäänu linna omandisse. Samuti on kokku lepitud, et osa maa-alusest parklast lammutatakse," selgitas Prana Property juhatuse liige Kesküla.
"Sisuliselt selle hoone ehitusvalmidus on umbes 70-75 protsenti," lisas ta pooliku maja kohta.
Riias on kogu aeg räägitud, et kokku varisenud Maxima kõrval asuv poolik elumaja on samuti varisemisohtlik. Eestlaste tellitud uutingud näitavad, et nii see pole.
"Peamine kahtlus kannatanute peredel oli see, et kas hoone, mis sel platsil asub, on ikka turvaline. Et ei juhtuks nii, et ehitame selle suure kortermaja lõpuni ja meil on käes teine Zolitude tragöödia," ütles Zolitude 21.11 esindaja Locmele-Lunova.
"Terviku moodustasid korterelamu ja maa-alune autoparkla. Kaubanduskeskus Maxima oli ehituslikult ju ikka eraldi," lausus omakorda Kesküla.
"Võime ju jääda oma emotsionaalsele seisukohale kindlaks. Kuid samas on jõus riikidevaheline investeeringute kaitse seadus," sõnas Riia linnapea Olegs Burovs.
Kannatanute ühendusega lepiti kokku, et hoone esimestele korrustele ei tule kauplusi ega kohvikuid. Nüüd saab linn lõpuks Zolitudesse rajada ka ammu lubatud memoriaali ja roheala. Eks peagi näeme, kaua kulub aega, et lubadused teoks teha. Ja ka seda, kes ja palju on nõus maksma korteri eest, mille aknast avaneb vaade tragöödiapaigale.
Toimetaja: Laur Viirand