Eesti transiidiäri mõjutavad üha rohkem kütust puudutavad nõuded
Venemaa kaubavoo vähenemise kõrval hakkavad Eesti transiidiäri üha enam mõjutama uued kütustele kehtestatavad nõuded. Näiteks ei soovi turg enam tumedaid, kõrge väävlisisaldusega kütuseid. Tallinna Sadam avaldas hiljuti, et kolmandas kvartalis vähenes järsult vedellasti maht. Eesti Raudtee loodab samas, et nende jaoks on suurem langus möödas.
Tallinnas avati teisipäeval võimas 11-kilovoldine elektritoitesüsteem laevadele ning suured reisilaevad keset linna enam ei tossa, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Ei paisata õhku süsihappegaasi, õhk on siin sadamas ja linnas puhtam," märkis Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm.
Ühtses elektristandardis on kokku leppinud Stockholmi, Helsingi, Turu ja Tallinna sadam ning seda toetab Euroopa Liit.
Kuid paradoks on selles, et üha hoogu koguv keskkonnasõbralikkus ahendab Tallinna Sadama ärivõimalusi. Karmistuvad väävlisisalduse nõuded tähendab teatud lastiliikidele kadu. Kolmandas kvartalis langes Tallinna Sadama kaubamaht läinud aasta sama ajaga võrreldes kogunisti 22,1 protsenti.
"See on käinud kvartalist kvartalisse natuke üles ja alla, sest vedellasti äri on väga projektipõhiseks muutunud, ei ole pikki lepinguid. See on väga pakkumispõhine, nii et ta jääbki mõneks ajaks muutlikuks," selgitas Kalm.
Reisijatega läheb Tallinna Sadamal suurepäraselt, aga kaubavedudes tuleb siiski otsida uusi võimalusi, üks neist on vedelgaas, teine konteinerveod.
Raudteed, mis on transiidiäris palju pikemalt madalseisu tundnud, suur langus ei puutu, seda on ehk vaid 2,5-3 protsenti. Raudtee vaates on sadamate konkurents tihenenud.
"Maailm on väiksemaks muutunud ja see võitlus kaubaveokoridoride pärast on järjest tihedam. Ei maksa unustada ka Läti ja Leedu sadamaid," lausus Eesti Raudtee äriarendusjuht Arthur Raichmann.
Kuid erinevalt meretransiidist võib raudteetransiit karmistuvatest keskkonnanõuetest võita, sest Euroopa Liit püüab kaupa suruda maanteedelt raudteedele. Lisaks räägitakse üha enam raudtee elektrifitseerimisest. Nende tegurite mõju aga võtab aega, sest praegu pole raudtee veel kaubaveoks kõige mugavam.
"Raudteel vedajad maksavad üldiselt suure osa nendest kuludest, mida raudtee ülalpidamine endast kujutab, aga maantee kasutajad selle kuludest ju peaaegu midagi kinni ei maksa. See on puhas riigi kulu," nentis Raichmann.
Tallinna Sadama juht Kalm lubab, et aasta läheb siiski plaanipäraselt ja riik saab arvestada ka ootuspäraste dividendidega.
Toimetaja: Laur Viirand