Viimastel nädalatel on meedias esile kerkinud mitu koolispordi teemat. Näiteks avaldas Eesti Ekspress loo, kus küsib, kas kehalise kasvatuse tundides mängitav rahvaste pall soodustab koolikiusu. Sel nädalal on aga inimeste meeli erutanud seadus, mille kohaselt kooli spordipäeva tulemusi tervikuna enam avaldada ei tohi. Selle tõid avalikkuse ette koolipsühholoogid, kes pöördusid selgituse saamiseks õiguskantsleri poole.

Endine tippsportlane ja kergejõustikutreener Erki Nool peab selliseid suundumusi, kus lapsi püütakse vati sees kasvatada, kurvastavaks. "Ma ei saa natuke sellest ühiskonna suundumusest aru, kui me vaatame, kuidas maailma rahvaarv järjest suureneb. Me oleme avatud ühiskond, me peaks järjest rohkem suutma olla konkurentsivõimeline ja me peaks järjest rohkem pingutama, õpetama koolis inimesi rohkem pingutama, rohkem hakkama saama, aga me teeme vastupidiseid liigutusi," arutles Nool Vikerraadio hommikuprogrammis.

"Tulevad ülikoolidest noored tütarlapsed, kes leiavad endale koha koolides ja hakkavad neid muutma oma äranägemise järgi ilma kogemuseta. Seda näitas ka eile õhtul "Aktuaalse kaamera" uudis," osutas Nool koolisüsteemi uuenduspüüdlustele.

Nool ei leia, et koolipsühholoogide soovitused spordipäeva tulemuste avaldamise osas oleks ainuõiged. "Kust on neil see kogemus? Neil on lihtsalt raamatutarkus, aga raamatutarkuse on ka pahatihti kirjutanud see, kes on istunud eluaeg laua taga ja mõelnud pastakast ideid välja. Minu arust me võiks ikkagi juhinduda nende inimeste kogemustest, kellel on ka reaalne kogemus."

Erki Nool peab loomulikuks lapsevanemate nurinat kehvemate tulemuste avaldamise asjus, ent tuletab meelde, et lapsed ongi kehalistelt võimetelt erinevad ning on täiesti normaalne, et ühel aastal on üks laps võitja ja järgmisel näitab häid tulemusi juba teine. Lapselt ei tohi aga tema hinnangul võtta ära arusaama, et koolitöö, sealhulgas sportimine, ongi pingutus.

Nool meenutas oma lapsepõlvest, et kui ta tuli Võrust Tallinna spordiinternaatkooli (TSIK-i), siis ta esimestel aastatel oligi viimane ning tegi mitmel suvel uued sisseastumiskatsed, et kooli püsima jääda. "Olin hilise arenguga. Inimesed ongi erinevad," ütles ta, nägemata selles mingit dramaatikat. Samas tõdes endine kümnevõistleja, et temas tekitasid esialgsed kehvad tulemused sportlikku viha ja soovi end üles töötada. Seda, et spordivõistluste kehvemaid tulemusi näitavad õpilased ülestöötamise asemel lõplikult murduvad, Nool ei usu ning rõhutas siinkohal õpetajate olulist rolli laste motiveerimisel.

Nool tõi näite ühest Pärnu koolist, kus põhikooli lapsevanemad soovisid oma tütrele kehalises kasvatuses häid hindeid, ent laps ei käinud tunniski. Õpetaja polnud aga nõus mittemillegi tegemise eest viit panema. Kui lapsevanemad mõistsid, et õpetaja ei murdu, panid nad lapse kergejõustikutrenni ning tüdruk tuli poolteise aasta pärast Eesti meistrivõistlustel kõrgushüppes kolmandale kohale.

"Ma arvan, et iga lapsel on sisemine tuluke, iga laps tahab võita, iga inimene tahab olla kellestki natuke parem...Ega ühiskond ongi selline karm, mõni murdubki ja mis seal siis halba on, see on paratamatus," võttis Nool enda arusaama teemast kokku. Laste hindamisest Nool ei loobuks, kuna hinne on kõige adekvaatsem hinnang tööle, aga hinnata tuleks arengut ja pingutust.