Koolipsühholoog: mõelge, kuidas tunnevad spordipäeval viimaseks jäänud

Aastakümneid on koolides spordipäeva tulemusi pandud välja stendile, nüüd on selline teguviis muutunud ebaseaduslikuks. Sest nii nagu ei tohi võõrad näha matemaatikahindeid, ei tohi avalik olla ka spordipäeval välja joostud aeg, sest spordipäev on üks osa kohustuslikust kehalisest kasvatusest.

Teisipäeval juba palju kirgi kütnud teema tõid avalikkuse ette koolipsühholoogid, kes pöördusid selgituse saamiseks õiguskantsleri poole.

"Probleem ei ole kõigi tulemustega. See, mida lapsevanemad küsivad, on, et kas on okei, et need tulemused pannakse välja esimesest kuni viimase kohani ja see laps, kes on seal viimane, kellele ei ole looduse poolt nii palju kaasa antud, et tema siis näeb oma nime alati viimaste seas," selgitas koolipsühholoogide ühingu juht Karmen Maikalu "Aktuaalsele kaamerale".

Koolipsühholoogi sõnul paremaid tuleb tunnustada, aga tuleks mõelda sellele, kuidas tunnevad end viimasteks jäänud.

"Kui nende jaoks seostub kogu liikumine või füüsiline tegevus häbistamise või piinlikkustundega, siis nendest lastest ei saa tulevikus liikumist armastavaid inimesi. Kuidas see mõjub nende enesehinnangule, minapildile? Me peame selliste asjade peale ka mõtlema," sõnas Maikalu.

Õiguskantsler Ülle Madise sõnul on andmekaitsereeglid karmistunud ja tema saab lähtuda vaid seadusest.

"Siin ei ole õiguskantsleril mingit võimalust öelda, et minule seadus ei meeldi. Seadus ütleb seda, et spordipäeva tulemusi tervikuna enam avaldada ei tohi," kinnitas õiguskantsler.

Kuna spordipäev on üks osa kohustuslikku kooliprogrammi kuuluvast kehalise kasvatuse tunnist, siis tuleb tulemustesse suhtuda nagu ülejäänud õppetöö tulemuste avalikustamisse. Õpilase hindeid on õigus teada vaid lapsel ja tema vanemal ning kool peab tagama, et kõrvalised isikud neid ei näeks.

Madise sõnul pole seadusega keelatud mitte ainult edetabelite üles panemine, aga ka tulemuste avalikustamise tähestikulises järjekorras. Õiguskantsleri analüüs ei puudutanud olukorda, kas tulemusi mõõtes neid valjult hõigates rikutakse samusti seadust.

"Õnneks meie käest nii peenelt ei küsitud," tõdes Madise ja soovitas säilitada terve mõistus.

"Mõelda sellele, et kool peaks olema ettevalmistus eluks, ühtlasi nii spordipäevadel, olümpiaadidel kui ka ainetundides on inimesi, kes on sinust paremad, on inimesi, kes on sinust kehvemad, mõnes asjas oled ise kõige kehvem või kõige parem, enamuses keskmine ja nii see peabki olema," lisas ta.

Üle 40 aasta kehalise kasvatuse õpetajana töötanud Ülo Kurigul on kahetised tunded. Ühest küljest on Tallinna Saksa gümnaasium juba aastaid pannud spordipäeval  välja kümne parima tulemused, et säästa viimaseks jäänuid piinlikustundest. Teisalt peab ta sellist isikuandmete kaitsmist pseudoteemaks.

"Me norime kehalise kasvatusega. Andke andeks. Siis ma küsiks nii, et äkki ka matemaatikaõpetaja ei tohiks klassis kontrolltöid nii jagada, et kõik näevad teiste hindeid. Ka seal on need viimased, kes saavad töö kahe," ütles Kurig.

Piirang kehtib ainult spordipäeva tulemustele, spordivõistluste ja olümpiaadide tulemuste avalikustamine on jätkuvalt lubatud.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: