Ministeerium otsib võimalusi Eestis romuautodest vabanemiseks

Foto: Põhja-Tallinna linnaosavalitsus.

Keskkonnaministeerium otsib võimalusi, kuidas Eestis romuautodest vabaneda.

Praegu ei saa lammutatud sõidukeid kustutada liiklusregistrist ja inimesed peavad romude käitlemist kalliks. Värsketel andmetel on Eesti autopark üks Euroopa vanemaid - sõidukite keskmine vanus on 16 aastat, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Iseenesest ei peaks romuks muutunud autodest vabanemine olema keeruline, sest Eestis on umbes 150 ametlikku lammutuskoda.

"Eks see ole tihtipeale omanikus kinni ja võib-olla põhjendatamatutes hirmudes, et romu äravedu on hirmus kallis ja kuidagi keeruline protsess. Tegelikkuses kindlasti see nii ei ole. Näiteks autolammutuse liidu liikmete kaudu, ma usun, on enamikus suuremates Eesti linnades need võimalik täiesti tasuta ära anda," rääkis autolammutuste liidu juhatuse liige Toomas Lember.

Kui sõidukil on varuosade mõttes positiivne väärtus, maksab lammutaja selle eest ka tasu. See kompenseeriks omanikule ka veokulud.

"Ma usun, et 99 protsenti on selliseid, millest on võimalik teenida. See üks protsent on pigem sellised sõidukid, mis asuvad kuskil väga kaugel maapiirkondades, millele järele minemine on väga kallis," ütles Lember.

Lisaks on auto romulasse viimine vajalik, sest ainult jäätmeloaga lammutuskoda saab omaniku eest korraldada sõiduki kustutamise liiklusregistrist. Romusõiduki omaalgatuslik lammutamine on seadusega keelatud. Seepärast ei saa neid ka registrist kustutada.

Liiklusregistris on üle 760 000 auto, millest 184 000 ei ole aktiivses kasutuses.

Praegu kogubki keskkonnaministeerium arvamusi eurodirektiivi kohta, mis käsitleb kasutuselt kõrvaldatud sõidukeid.

"Ettepanek ongi, et Euroopa tasandil just selliste juhtumite puhul, kus inimene saaks reaalselt enda bürokraatia korda - et selline võimalus oleks lihtsalt olemas. Mitte seda, et inimesed lammutavad neid kuskil kuuri taga ja siis tulevad ja ütlevad, et võtame nüüd auto registrist maha, siis see ei ole see mõte. Küll on see teatud juhtudel on täiesti asjakohane, kus inimesel on registris auto, mille puhul ta näiteks ei teagi, et see seal on," rääkis keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.

Seega ei soodusta direktiiv lammutamisel põhinevat varuosade äri. Omanikul tuleks ikkagi tõendada, miks autot esialgsel kujul olemas ei ole. Siinjuures on kaalutud ka trahvinõuet ohtlikku jäädet sisaldava toote käitlemise eest, kuid täpne kord on alles väljatöötamisel, ütles Heinma.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: