Kontserdikorraldajad: lauluväljak jäägu, nagu on ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Lauluväljak
Lauluväljak

Kontsertide ja muude suurürituste korraldajad leiavad, et lauluväljaku ala ei tohiks täis ehitada, küll aga peaks parandama taristut.

Lauluväljaku klaassaalis kogunesid reedel lauluväljaku juhtide eestvedamisel omaniku ehk Tallinna linna esindajad ja suuremate ürituste korraldajad, et arutada, milline võiks olla lauluväljak tulevikus.

See oli mitmes arutelu paljudest, mille tulemusel alustatakse uuesti lauluväljaku detailplaneeringuga.

SA Tallinna Lauluväljaku juhi Urmo Saareoja sõnul tahetakse teha võimalikult põhjalik eeltöö, et ummikusse jooksnud protsess võiks seekord edukalt lõpule jõuda.

"Hea meel on selle üle, et kõik kontserdikorraldajad ütlesid: ärme ehita lauluväljakut täis," ütles Saareoja kohtumise kokkuvõtteks. Korraldajate hinnangul on territoorium praegusel kujul ideaalne, sest iga ürituse tarbeks saab seda kujundada vastavalt vajadusele.

Küll aga on muresid taristuga. Eesti Messid OÜ arendusjuht Auris Rätsep juhtis tähelepanu, et elektri kättesaadavus võiks paraneda. Praegu saab seda üksnes laulukaare juurest, kuid jaotuspunkte võiks olla üle platsi, et ei peaks pikki meetreid kaablit vedama ja liiga palju generaatoreid kasutama. Ilmneb, et see on paljudele korraldajatele märkimisväärne kuluallikas.

Teenindavad sõidukid vajavad ligipääsu

Teine oluline murekoht on parkimine. Suurkontsertide korraldaja Live Nation Estonia peapromootori Eva Palmi sõnul on lauluväljaku külastajad harjunud sellega, et autoga kergesti ligi ei pääse ja teavad sellega arvestada. Keerulisem on aga väljakul esinejate, kauplejate ja muude teenusepakkujatega, kellel sageli on vaja sõita otse väljakule ja jätta auto lähipiirkonda.

"Rammsteiniga tuleb siia 90 rekat, neid ei ole siin mitte kuhugi parkida," märkis Palm, kelle eestvedamisel esineb järgmisel suvel lauluväljakul Saksa rokkansambel Rammstein.

Palm viitas sellele, et näituste messikeskuse ala lauluväljaku vajaduste tarbeks enam kasutada ei saa, kuid see oli üks piirkond, kus masinaparki hoida. Samas tõdeti arutelu käigus, et kui vajalik tehnika on lauluväljakule toodud, saavad veoautod sõita parkima kaugemale ja tulla pärast tagasi.

Omaette murekoht on autode ligipääsetavus. Näiteks ei pääse Oru väravast korraga läbi rohkem kui üks auto. Seda ala võiks korraldajate hinnangul laiendada, et üritust ette valmistades sujuks asjade transport kiiremini.

Üleüldse näevad korraldajad, et sissepääsud võiks korda teha, eelkõige väravates olevad piletimüügiputkad, mis praegu on väga väikesed ja soojustamata. Ideaalis võiksid seal lisaks piletimüügile olla ka hoiukapid, leiupunkt jne. Palmi hinnangul piisaks väikesest remondist, et need näeksid viisakad välja.

Veel juhtis Palm tähelepanu murele, millega Live Nation Estonia on pidanud alatasa tegelema – WC-de ja duširuumide haisemine, mis tuleneb kanalisatsioonist. Kuna see on häirinud väga palju ka artiste, siis on tema hinnangul see üks peamisi lahendust vajavaid probleeme.

Üritused rohealale ja tunnel masside juhtimiseks

Väiksemate ürituste eest kõnelenud kontserdikorraldaja Andreas Lukin märkis, et kogu lauluväljaku ala võiks praktilisemalt ära kasutada.

"Näiteks [laulu]kaare ja näituste väljaku vahele jääv väga suur ala, kus annaks teha mitmekümnele tuhandele inimesele kontserdi või lausa festivali. Samamoodi mere poole jääv roheline ala. Ma arvan, et neid võiks paremini kasutada," ütles Lukin.

Tema sõnul saaks seda teha, kui oleks välja arendatud vastav taristu voolu, WC-de ja muu taolise näol.

"Ma arvan, et see oleks ka atraktiivsem publikule, ei pea ju kõik asjad toimuma kaare all betooni peal, vaid võib ka Tallinna keskel olla mingi koht, kus saab roheluses kontserti korraldada ja nautida," ütles Lukin.

Üsna ootamatu idee käis välja spordisündmuste korraldaja Mati Lilliallik, kes juhtis tähelepanu, et lauluväljakut ääristavad kaks väga ohtlikku suurteed – Narva maantee ja Pirita tee, kus on väga tihe liiklus. Ka siis, kui suurürituse ajaks panna ülekäikudele korda pidama reguleerijad, on ikka juhtunud olukordi, kus inimene pääseb väga napilt auto eest.

Seega pakkus Lilliallik välja, et kaks parki – Kadrioru pargi ja lauluväljaku pargi – võiks omavahel ühendada Narva maantee alt mineva tunneliga. See tagaks tema hinnangul inimeste ohutuse ja aitaks paremini ka inimeste masse suunata, sest sellega hakkaks lauluväljakule saabumine juba Kadrioru pargist. Teised korraldajad kiitsid ideed ja abilinnapea Aivar Riisalu tuletas meelde, et äsja ehitati Nõmmele vaid nädalatega uus tunnel. Seega miski pole võimatu.

Näituste messikeskuse asemele uus hall

Ala suurendamist sooviksid kõik korraldajad, aga nad ei näe, et see oleks võimalik.

Seda kinnitas ka Riisalu: "Eraomand on püha ja puutumatu. Neid alasid, mis eraomandis, me enam tagasi ilmselt ei saa mitte kunagi. Välja arvatud üks erand, mis on lauluväljaku ala sees."

Samas tõdes Riisalu, et lauluväljakul ruumi on ja viitas ümarlaual kõlanud ideele ehitada näituste messikeskuse ala kadumise järel oma paviljon. Nimelt kaob laulupidude toitlustusalana tuntud näituste messikeskuse hall ja selle ümbrus lauluväljaku kasutusest, sest eraomandis kinnistule ehitatakse kortermajad.

Arutelul kõlas idee ehitada uus, 2000-kohaline hall, kus saaks laulupidusid toitlustada ja muul ajal kehvema ilmaga ka siseüritusi korraldada.

"Mulle see mõte hakkas päriselt meeldima, sest et mingisugust tehnilist ruumi on siia niikuinii vaja," ütles Riisalu. "Kui see kõik kompleksina panna lauluväljaku tagumisse nurka, siis võib-olla on see isegi mõistlik, aga see on algatuva detailplaneeringu küsimus, muinsuskaitse küsimus ja veel väga paljude küsimuste küsimus," lisas ta, tõdedes, et lähema paari-kolme aasta jooksul seda ei juhtu.

Arutelu lõpuks hindas lauluväljaku juht Urmo Saareoja, et emotsioonid on väga head. "Mis eriti positiivseks tänase kohtumise tegi, et see kõik toimus vabas õhkkonnas, kõik said ausalt rääkida muredest ja ka rõõmudest."

Saareoja tunnistas, et lauluväljakul endal kõigi ettepanekute elluviimiseks raha ei ole, mistõttu tuleb seda küsida mujalt. "Me suudame omadest vahenditest ära elada, seda parki korras hoida ja pakkuda meelelahutusüritusi. Mis puudutab lisainvesteeringuid, siis siin on vaja abikäsi Tallinna linnalt ja miks mitte alustada läbirääkimisi riigiga."

Tallinna linnal on varem olnud mõte, et jagada lauluväljaku sihtasutust riigiga, kuid Riisalu sõnul sai juubelilaulupeo eel selgeks, et riigiga pole mõtet sel teemal arutada.

"Oleme võtnud selge suuna, et peame lauluväljakuga linnana üksinda hakkama saama. Kuna siin on toimunud ka juhtkonna vahetus ja mõttemaailm on muutunud progressiivsemaks, siis kaasamine on märksõna. Ehk me teeme seda ala ikkagi tarbijale – nii inimesele kui ka kliendile, kes meile selle eest raha maksab," ütles abilinnapea.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: