Eesti võlakoormus suurenes kvartaliga 1,3 protsendipunkti võrra
Tänavu teises kvartalis oli Euroopa Liidu madalaima riigivõlaga riik jätkuvalt Eesti, kõige suurem oli võlakoormus Kreekas.
Eesti riigivõlg suurenes võrreldes esimese kvartaliga 1,3 protsendipunkti ehk 389 miljoni euro võrra 9,3 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) ja moodustas juuni lõpu seisuga 2,5 miljardit eurot, selgub Eurostati andmetest.
Mäletatavasti müüs riigikassa juunis rahavoo juhtimiseks oksjonil 200 miljoni euro väärtuses lühiajalisi, negatiivse tootlusega võlakirju.
Oksjoni tulemusel emiteeriti 100 miljoni euro väärtuses kuuekuuse lunastamistähtajaga võlakirju, mille tootlus on -0,063 protsenti ning samuti 100 miljoni euro väärtuses 12-kuuse lunastamistähtajaga võlakirju, mille keskmine tootlus on -0,19 protsenti.
Madalamate riigivõlaga riikide seas järgnevad Eestile 20,3 protsendiga Luksemburg ning 20,4 protsendiga Bulgaaria.
Kõige kõrgem oli võlakoormus teise kvartali lõpus Kreekas, kus see ulatus 180,2 protsendini SKP-st, järgnesid Portugal 121,2 protsendiga ning Küpros ja Belgia vastavalt 107,2 ja 104,7 protsendiga SKP-st.
Võrreldes esimese kvartaliga tõusis võlakoormus kümnes Euroopa Liidu liikmesriigis, kiireim kasv oli 4 protsendipunktiga Küprosel, 2,1 protsendipunktiga Leedus ning 1,8 protsendipunktiga Soomes.
16 liikmesriigis võlakoormus langes, Hispaanias ja Prantsusmaal oli riigivõlg esimese kvartali tasemel.
Enim kahanes võlakoorem kvartalivõrdluses Portugalis, 2,5 protsendipunkti võrra, Kreeka võlakoormus vähenes 1,9 protsentipunkti ja Iirimaa oma 1,6 protsendipunkti võrra.
Euroopa Liidu riigivõlg vähenes võrreldes esimese kvartaliga keskmiselt 0,6 protsendipunkti võrra 80,5 protsendile SKP-st, euroala võlakoorem vähenes 0,1 protsendipunkti võrra 86,4 protsendile SKP-st.
Allikas: BNS