Arhitektide liidu teatel tahavad nad linnahalli ja rahvusooperi tuleviku osas kaasa rääkida ning enne kui valitsus otsuse teeb, enda tehtud uurimistöö kokkuvõtet tutvustada.

Nimelt tegi arhitektide liit eelmisel aastal rahvusooperi tellimusel analüüsi uue ooperimaja asukoha leidmiseks. Töörühm, kuhu kuulusid peale kogenud arhitektide ka Tallinna linnaplaneerimise ameti ja Tallinna Sadama esindajad, analüüsis 11 asukohta Tallinna kesklinnas ja Põhja-Tallinnas, suur osa neist mere ääres.

Liit analüüsis rahvusooperi uue maja asukohta ka 2010. aastal ja toonane töögrupp tunnistas parimaks asukohaks Admiraliteedi basseini edelakülje, mis on aga eramaa, kus praegu juba käib ehitustegevus. Mulluses uues analüüsis jäid võrdselt parimate asukohavariantidena sõelale Admiraliteedi basseini loodeküljel paiknev ala, mis kuulub Tallinna Sadamale, ning linnahall.

Seejuures toetas enamik töögrupis osalenud arhitekte uue hoone kontseptsiooni, sest Admiraliteedi basseinist võiks saada selle ala linnaline fookus. Samas tähendaks ooperimaja paigutamine basseini loodekaldale, et teatud muinsuskaitsekokkulepped hoonestuse kõrguse ja vaatekoridoride osas tuleks ümber mõtestada.

Lisaks leidis töögrupp, et Admiraliteedi basseini loodekaldal oleks tarvis ooperimaja jaoks haarata pisut suurem maa-ala, kui on Tallinna Sadama väljapakutud praegune jahisadama parkla ala. Seetõttu tuleb täpsemalt analüüsida, kas sadamal tuleks selleks loobuda mõttest säilitada jahtklubi oma praeguses asukohas või laiendada maa-ala Kai tänava arvelt.

Võrdväärse alternatiivina jäi sõelale linnahall, mis on hästi ligipääsetav olemasolev hoone ning vajaks hädasti kordategemist ja uut kasutust. Samas tõdes töögrupp, et ka linnahalli puhul tekivad muinsuskaitseküsimused ning arhitektuurivõistluse väljakuulutamise eel peab pidama põhjalike läbirääkimisi.

"Samas ei too olemasoleva hoone taastamine kaasa uue hoone ehitamisega sarnanevat positiivset muutust linnaruumis, samuti on peamiselt kõneürituste ja võimendatud heliga kontsertide jaoks rajatud saalis ooperile vajaliku ruumiproportsiooni ja akustika saavutamine väga keeruline," kirjutas liit.

Arhitektid tegid ettepaneku selgitada välja mõlema asukoha täpsed muinsuskaitsepiirangud, pidada omanikega läbirääkimisi ja selgitada välja koostöökokkulepe ning korraldada rahvusvaheline arhitektuurivõistlus.

"EAL leiab, et linnahall kui oluline arhitektuuriline, kultuuriline ja ajalooline maamärk väärib kiiret taastamist ja uue sisu saamist. Linnahall peab muutuma avatud ja mitmeotstarbeliseks kultuuri- ja ärikeskuseks, kus lisaks kontserdi- ja konverentsitegevusele saaksid toimuda näitused, oleksid avatud söögikohad ja muud väiksemad ärid. Linnahallil peab olema aktiivne ühendus nii sadamaala kui ka rannapromenaadiga," sedastas liit.

Töögruppi kuulusid Aivar Mäe ja Vello Ojamäe rahvusooperist Estonia, Indrek Rünkla kultuuriministeeriumist, Endrik Mänd Tallinna linnaplaneerimise ametist, Piret Üts Tallinna Sadamast ning Katrin Koov, Siiri Vallner, Peeter Pere, Andres Alver ja Indrek Allmann Eesti Arhitektide Liidust.