Valitsus jõuab viimaks linnahalli tuleviku aruteluni ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tallinna linnahall.
Tallinna linnahall. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Valitsus hakkab neljapäeval kabinetinõupidamisel lõpuks arutama Tallinna linnahalli tulevikku. Arutelu on mitmel korral edasi lükkunud, sealhulgas põhjustel, et peaminister Jüri Ratas on viibinud välismaal.

Kultuuriminister Tõnis Lukas ütles ERR-ile, et valitsus on kutsunud nõupidamisele ka Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti, muinsuskaitseameti peadirektori Siim Raie ja rahvusooper Estonia peadirektori Aivar Mäe.

"Hakkame arutama linnahalli tulevikku," sõnas Lukas, teemade, kohta, mis nõupidamisel üles võetakse.

Kui linnahalli tuleb lisaks konverentsikeskusele ka ooperiteater, siis Lukase sõnul eeldab see uue riigiabi loa taotlemist. "Sest hoone funktsioonid muutuvad. Praegu menetluses olev luba käsitleb vaid konverentsikeskust. Kui otsustame ka ooperisaali kasuks, siis algab kogu protsess otsast peale," rääkis Lukas.

Linn pole aga riigiabi luba Euroopast konverentsikeskuse siiani saanud, kuigi loodeti, et otsus tehakse juba suvel, kuid seda ei tulnud. "Aga ooperiteatri puhul on riigiabi luba lihtsam saada, sest ooperiteatri vastu on laiem valik huvi," sõnas Lukas.

Linnal ja riigil ühised huvid

Lukas ja Kõlvart leppisid oktoobri lõpus toimunud kohtumisel kokku, et riik ja linn lähevad linnahalli projektiga koos edasi ega välistanud sinna ka ooperisaali rajamist.

"Esiteks, linnahall tuleb korda saada. Eesti vajab uut ooperisaali ja linn vajab rahvusvahelist konverentsikeskust. Kõik on võimalik omavahel ühendada," sõnas Lukas. "Oleme sama meelt, sest Eesti riigil pole nii palju raha, et teha kõik eraldi."

Lukas märkis, et linnahalli tuleva konverentsikeskuse rajamiseks on riik lubanud anda 40 miljonit eurot. See on tema sõnul väga suur investeering ja projekt võib minna ka kallimaks. Näiteks konverentsikeskuse kõrval rahvusooperi ja ERSO linnahalli paigutamine läheb hinnanguliselt maksma 160-170 miljonit eurot, seisab Lukase poolt valitsusele ette valmistatud memorandumis.

"Sinna kõrvale ehitada veel ooperiteater /.../ see investeering käiks üle jõu. Kui me ei suuda linnaga ühiseid plaane teha, siis võib juhtuda, et jääb ära üks või teine. See oleks halb, linn ja riik otsivad ühist lahendust, et teha ära mõlemad," rääkis Lukas

Tiina Lokk näeb linnahalli suurte kultuuriürituste kohana

PÖFF-i juht Tiina Lokk on omakorda väitnud, et linnahall ei sobi ooperiteatri ja konverentsikeskuse asukohaks, vaid seal võiksid toimuda filmifestivalid ning ka teiste kultuurivaldkondade suurüritused.

Lokk rääkis oktoobri lõpus Vikerraadio saates "Uudis+", et kui inimesed usuvad, et on võimalik ühildada ooperiteatrit, konverentsikeskust ja kultuurikeskust, siis võiks sama hästi ristata lehma ja hobuse ning vaadata, mis sealt välja tuleb.

"Põhimõtteliselt on lugu selles, et ooperiteatrit ka parima tahtmise juures - ja seda teavad kõik need inimesed, kes sellest ka praegu räägivad -, linnahalli ehitada ei ole võimalik. See oleks mõttetu käkerdis, mis lõpuks päädiks sellega, et lammutame selle maha ja ehitame siis uue. Sellest võikski niimoodi ausalt rääkida, aga mitte pugeda selle taha, et küll me paneme need kaks asja kokku," sõnas Lokk.

Asjatundjad soovitavad linnahalli funktsioonide üle veel mõelda

Kontserdiagentuuri Live Nation Entertainmenti Baltimaade kontori peapromootor Eva Palm ja Tallinna kunstihoone juhataja Taaniel Raudsepp leiavad, et Tallinna linn ja riik peaksid linnahalli renoveerimise osas veelgi põhjalikumaid plaane tegema.

"Igapäevases töös meil pole teatud artiste kuhugi tuua. Alexela kontserdimaja on andnud meile uusi võimalusi, aga meil on puudu keskmise suurusega kontserdipaigast, kuhu mahuks 3000-4000 inimest. Ideaalne oleks saal, kus osa toole saaks ära võtta, et lava ette saaks teha seisukohad," rääkis Palm.

Kunstihoone juht Taaniel Raudsepp nentis, et linnahalli renoveerimine ja sinna ooperiteatri rajamine on otsus, mis mõjutab Eesti kultuuri veel kuni 100 aastat.

"Me räägime väga suurest rahast. Peaksime läbi mõtlema alternatiivid, mida me võiksime selle rahaga teha. Praegu on jäänud mulje, nagu oleks sellega väga kiire. Tegelikult ju ei ole," rääkis Raudsepp.

Raine Karp: lammutage kasvõi maha

Linnahalli ühe arhitekti Raine Karbi sõnul ei tekita arutelu hoone tuleviku üle temas tundeid, sest see on kestnud aastaid ja aeg oleks midagi ära otsustada. Tema meelest võiks selle isegi maha lammutada, kui seda eestlastel vaja ei ole. Väga suurt usku tal linnahalli kui ooperiteatrisse ei ole.

Linnahall valmis Moskva 1980. aasta suveolümpiamängudeks. 1997. aastal tunnistati ehitis kultuurimälestiseks ning erinevatel tasanditel hakati linnahalli renoveerimise plaanidega tõsisemalt tegelema 2014. aastal.

Toimetaja: Indrek Kuus

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: