Kõlvart: linna esmane soov on rajada linnahalli kontserdisaal-konverentsikeskus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Mihhail Kõlvart
Mihhail Kõlvart Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles, et pealinna esmane soov on luua linnahalli kontserdisaal-konverentsikeskus ning sellest projektist ei loobuta, kuid koos kultuuriministeeriumiga tuleb selgeks teha, millised on koostöövõimalused ja vajadused ooperisaali rajamiseks.

Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu ütles eelmisel nädalal, et ei linn ega ta isiklikult ei toeta renoveeritavasse linnahalli ooperisaali rajamist. Mihhail Kõlvart rääkis neljapäeval ERR-ile kolleegi sõnu kommenteerides, et Riisalu ei ole ooperimaja vastu, pigem on jutt sellest, et eelkõige tuleb kaitsta linna prioriteete ja linna esmane soov oli rajada just kontserdisaali-konverentsikeskust.

"Sellest projektist me ei loobu. Aga ma näen nii võimalust kui ka vajadust teha koostööd kultuuriministeeriumiga, rääkida läbi, missugused võiksid olla koostöövõimalused ja ma usun, et tegelikult see koostöö on võimalik," lausus ta.

Kõlvarti sõnul pole õige ooperimaja ja konverentsikeskust vastandada, sest mõlemad projektid on vajalikud ja oleks õige need koostöö kaudu realiseerida. Seega peaksid riik ja Tallinn leidma koostööks õige valemi.

"Loomulikult see ei tähenda, et Tallinna linn loobub konverentsikeskuse ehitamisest, pigem on küsimus selles, kas ja kuidas on võimalik sünergia. Siin tuleb vastata kolmele küsimusele: mis on võimalik ruumiline lahendus, mis on opereerimise valem ja loomulikult, kuidas seda projekti finantseerida. Seda tulebki arutada," tõdes ta.

Selget kontseptsiooni linnapea sõnul veel ei ole ja teema vajab analüüsi, kuid kindlasti ei saa öelda, et ooperimaja ja konverentsikeskuse linnahalli rajamine ei oleks võimalik.

Rääkides projekti maksumusest, ütles Kõlvart, et ainult konverentsikeskuse puhul võiks selleks kujuneda 120 miljonit eurot. Multifunktsionaalne ooperimajaga kompleks läheks maksma aga tunduvalt rohkem. Finantspool on linnapea sõnul praegu täiesti teoreetiline, sest on tehtud ka analüüs, et kui kontserdisaali asemele tuleks ooperimaja, kuluks projektile umbes 240 miljonit eurot. Igal juhul on summad suured ja milline ka lõplik kontseptsioon ei tuleks, saab see olema unikaalne projekt.

"Sellist projekti pole kunagi Eestis realiseeritud. Rääkimata sellest, et üks asi on kontseptuaalne arusaam, kuidas võiks kaks suurt asja kokku panna, aga tekib ka puhttehniline küsimus, kuidas leida õiget ruumilist lahendust," selgitas ta. "Ja mis ka on võib-olla päris keeruline – mis oleks opereerimise vorm. Meil on tehtud tasuvusanalüüs, mis selgelt näitab, et isegi kontserdisaali ja konverentsikeskuse puhul peab olema üks operaator, et tasuvust tagada. Arvan, et kui me räägime ka veel ooperimajast, siis siin samamoodi tekib küsimus, kes hakkab opereerima."

Lisaks märkis Kõlvart, et tuleb leida sünergia ja see ei tähenda ilmtingimata, et jutt on ühest hoonest - sünergia võib tekkida ka teisel viisil.

Praegu ootab Tallinn Euroopa Komisjonilt luba kontserdisaali ja konverentsikeskuse projekti avaliku sektori vahenditest toetada. Samas on pealinn huvitatud ka kultuuriministeeriumiga läbirääkimistest, milline võiks olla koostöö vorm.

Kõlvart loodab, et valitsuskabinetis tuleb teema arutlusele kahe nädala pärast ning enne seda tekib linnal võimalus need küsimused omavahel läbi arutada ja anda signaale, kuidas nad soovivad edasi liikuda.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: