Palmi sõnul ei ole kontserdikorraldajate arvamust linnahalli suhtes keegi küsinud.

"Igapäevases töös meil pole teatud artiste kuhugi tuua. Alexela kontserdimaja on andnud meile uusi võimalusi, aga meil on puudu keskmise suurusega kontserdipaigast, kuhu mahuks 3000-4000 inimest. Ideaalne oleks saal, kus osa toole saaks ära võtta, et lava ette saaks teha seisukohad," rääkis Palm. "Tore oleks, kui keegi meiega konsulteeriks."

Kui linnahall ehitatakse ainult ooperi või teatri jaoks, siis Palmi sõnul ei kujuta ta ette, kuidas seda saali kujundatakse. "See kõik peab olema väga läbi mõeldud, et seal saaks korraldada ka messe ja konverentse."

Kunstihoone juht Taaniel Raudsepp nentis, et linnahalli renoveerimine ja sinna ooperiteatri rajamine on otsus, mis mõjutab Eesti kultuuri veel kuni 100 aastat.

"Me räägime väga suurest rahast. Peaksime läbi mõtlema alternatiivid, mida me võiksime selle rahaga teha. Praegu on jäänud mulje, nagu oleks sellega väga kiire. Tegelikult ju ei ole," rääkis Raudsepp.

Tema sõnul pole kunstivaldkonna hooneid Eestis renoveeritud pikka aega. "Need on väga sandis seisus. Toetused kunstivaldkonda on kordades väiksemad, mis antakse teatrivaldkonda. Siin oleks vaja muudatusi. Me ei saa teistest muuseumidest näitustele laene, kuna hooned ei vasta tingimustele. See on tõsine probleem."