USA mõttekoda: Balti riigid võiks tõsta mittekonventsionaalse sõjapidamise võimekust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Õppusel Talvelaager 2019 osales üle tuhande kaitseväelase neljast riigist.
Õppusel Talvelaager 2019 osales üle tuhande kaitseväelase neljast riigist. Autor/allikas: Ardi Hallismaa/ERR

Mittekonventsionaalse kaitse meetodite arendamine võib aidata Balti riikidel efektiivsemalt tõrjuda Venemaa ohtu, leitakse esmaspäeval avaldatud USA mõttekoja RAND Corporation raportis.

"Totaalkaitse ja mittekonventsionaalse sõjategevuse võimekused täiendaksid Balti riikide ja NATO olemasolevaid tavapäraseid kaitsemeetmeid, parandaksid eelhoiatust, laiendaksid esialgset kaitset ja annaks lisaaega konventsionaalse kaitse korraldamiseks," ütles raporti autor, RAND-i vanemteadur Stephen Flanagan pressiteate vahendusel.

Rohkem kui saja Eesti, Läti, Leedu, USA, Soome ja Rootsi sõjaväelasega vestelnud autorite hinnangul on olemas laiad tehnoloogilised võimalused totaalkaitse ja mittekonventsionaalse sõjategevuse tugevdamiseks, alates kübervõimekusest, kaamerate, väikeste droonide, öövaatlusseadmete, taktikaliste ja kaugmaa mobiilsete sidesüsteemide, mittesurmavate relvade, käsirelvade ja lõhkeaine, õhu- ja tankitõrje relvade kasutamisest.

"Totaalkaitse ja mittekonventsionaalne sõjategevus tähendavad peamiselt katsevõimekust ja seetõttu on neid vähem põhjust pidada provokatiivseks ja pinget tõstvaks erinevalt riikide konventsionaalsete relvajõudude tugevdamisest," tõdes raporti teine juhtautor Jan Osburg.

Raportis soovitatakse Eestil, Läti ja Leedul:
- edendada valmisolekut kriisijuhtimiseks, tsiviilkaitseks ning võimekust tõrjuda hübriidohte ja "halli tsooni" rünnakuid;
- kooskõlastada strateegilist kommunikatsiooni Venemaalt lähtuva infosõjaga võitlemiseks;
- luua riiklikke ja riikidevahelisi ühendkeskusi, mis integreeriks tsiviil, politsei ja sõjalise luure analüüsivõimekused, et hoiatada võimalikest rünnakutest ja süvendada Balti riikide sidet luuresünteesi keskustega naaberriikides, NATO-s ja Euroopa Liidus;
- võtta piiride valvamisel kasutusele rohkem sensoreid ning koolitada piirivalvureid neid kasutama, et paremini tõrjuda hübriidohtusid;
- laiendada mittekonventsionaalse sõjategevuse väljaõpet Balti riikide relvajõudude ja vabatahtlike relvajõudude eriüksustele ning laiendada nende käsutuses olevaid soomusjõu ja õhumasinate vastaseid kaasaskantavaid relvasüsteeme;
- varustada üksusi toetusvõimekustega nagu raadiojaamad, väikesed droonid ja öövaatlusseadmed;
- aidata kaasa  detsentraliseeritud ladude süteemi loomisele, mis sisaldaks sõja korral vastupanu osutavatele üksustele vajalikku mittesõjalist varustust nagu riided, telgid, meditsiinivarustust, toiduained, veepuhastusseadmed, sularaha, energiaallikad ja sõidukid.

Selle raames saaksid kolm riiki kokku luua sada kõrgtasemel ja 300 madalama intesiivsusega sõjalist vastupanu osutavat rühma, mille varustamine läheb maksma kokku vastavalt 51 ja 35 miljonit dollarit. Lisaks kuluks 300 toetusüksuse ning 300 mittevägivaldse vastupanurühma moodustamiseks ja varustamiseks veel vastavalt 21 ja 18 miljonit dollarit.

Kokku läheksid sellised sammud Eesti, Läti ja Leedu vastupanujõudude varustamiseks vastava tehnoloogiaga esialgu maksma umbes 125 miljonit dollarit (110 miljonit eurot), millele lisanduks väljaõppe ning käigushoidmise kulud. Sellist algatust võiks toetada riikide kaitse-eelarvetest ning NATO ja Euroopa poolt, leitakse raportis.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute keskuse (RKK) teadur Ivo Juurvee märkis ERR-ile raportit kommenteerides, et selles esitatud soovitused tähendavad sisuliselt üleskutet valmistuda sissisõjaks, mis peaks potentsiaalset ründajat heidutama. "Eks heidutus koosnebki väga paljudest elementidest ja pole ühte ainukest tegevust, mis rünnaku ära hoiab. Selline on ehk ainult NATO-liikmelisus, kuid seegi koosneb paljudest elementidest," rääkis ta.

Samas on metsavendade-laadseks võitluseks valmistumine siiski midagi sellist, millest Eesti on välja kasvanud, leidis Juurvee. "Sissivõitlus tähendab väga suuri kaotusi ka tsiviilelanikkonnale. Kui me mõtleme sõjale Tšetšeenias, siis aktiivne sissitegevus ei olnud Venemaa heidutamiseks piisav, pärast esimest läbikukkumist võeti ette uus sõjakäik," ütles Juurvee. Paraku ei ole Eesti maastik geriljasõjaks nii sobiv kui mägine Tšetšeenia, lisas ta.

RAND Corporation on USA valitsuse ja erafondide rahastamisel tegutsev mittetulunduslik mõttekoda, mis alustas tööd 1945. aastal USA õhujõudude heaks. RAND pakutavatest analüüsidest üle poole keskendub julgeolekuteemadele. Käesolevat uuringut toetas USA kaitseministeerium.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: