Eesti Energia nurirekord: esmakordselt peatus põlevkivielektri tootmine täielikult
Eesti Energia tegi pühapäeval äraspidise tootmisrekordi: esimest korda ajaloos peatus põlevkivielektri tootmine täielikult. Seisak kestis kaheksa tundi, mil samal päeval 50-aastaseks saanud Eesti elektrijaam ei tootnud ühtki megavatt-tundi elektrienergiat, põhjuseks nii madal elektrihind börsil, mis tootmise mõttetuks tegi.
Kui veel jaanuaris küündis Narva elektrijaamade tootmisvõimsus tipukoormuse ajal ligi 1900 megavatini, siis möödunud nädalal jäi ööpäevane tootmisvõimsus vahemikku 50-200 MW.
Pühapäeval tekkis põlevkivielektri tootmises aga lausa kaheksatunnine paus ehk tootmine seiskus täielikult. Kogu sel ajal elektrivõrku toodetud elekter pärines üksnes taastuvatest või alternatiivsetest allikatest.
"See on tõesti esimene kord, kui elektrijaamad on seoses madala elektrihinna ja madala elektrinõudlusega nii alakoormatud, et lugemid näitavad nulli," tunnistas Enefit Energiatootmise juht Mart Proos ERR-ile.
Eesti Energia põhjendab väikesi tootmiskoormusi kõrge CO2 hinna ja madala elektri turuhinna koosmõjuga.
"Viimasel perioodil kõiguvad elektrihinnad väga suurtes piirides nii päevade lõikes kui ka ööpäeva kestel. Vaadates viimaseid nädalaid, on hinnad liikunud öösel ligi nulli tasemelt päevaste tipuhindadega kuni 200 euroni. Nädalavahetuse hinnad jäid sinna 50 kuni 20 euro vahele megavatt-tunni eest," ütles Proos.
Ühe megavatt-tunni elektrienergia tootmiseks vajab ettevõte umbes üht tonni CO2 kvooti, mille hind kõigub 25 ja 27 euro vahel, kuid see pole tootmise ainus kulu. Seega muutub elektri tootmine mõttetuks siis, kui hind alla omahinna jääb.
"Kümneeurose megavatt-tunni hinnaga ei suuda me katta isegi seda 25-eurost CO2 kvooditaset. Nii et kui hinnad langevad allapoole 40 eurot, siis meie elektritootmine paraku ei ole enam konkurentsis," nentis Proos.
Pühapäevast esmakordset elektritootmise katkestust peab ta aga uueks normaalsuseks, millega ettevõttel tuleb nüüd ilmselt harjuma hakata.
"See saabki olema meie tulevik. Neil hetkil, kui elektrit on vaja, suudame seda maksimaalselt toota. Teisalt, kui me hinna tõttu turule ei pääse, suudame jaamu kuni nullini alla koormata," ütles Proos.
Narva elektrijaamad projekteeriti aastakümneid tagasi stabiilsel režiimil töötamiseks, kuid pärast elektrituru avanemist 2013. aastal tekkis vajadus muuta operatiivselt elektrijaamade koormust ja töötavate energiaplokkide koosseisu.
Jaamade efektiivsuse saavutamiseks ja kulude optimeerimiseks töötasid Enefit Energiatootmise insenerid välja lahendusi, et saavutada vajalikku paindlikkust – jaamad on võimelised töötama maksimaalse koormusega kõrgema hinnaga tundidel ja väiksema koormusega madalama hinnaga tundidel.
Ühe energiaploki käivitamine võtab aega neli kuni kuus tundi, sõltuvalt sellest, kas see käivitatakse nn külmast olekust või soojast reservist.
Toimetaja: Merilin Pärli