Muinsuskaitse nõukogu esimees Riin Alatalu ütles, et nõukogu nõustus muinsuskaitseameti seisukohaga, et kuna tegu oli professionaalse arheoloogi korraldatud välitööde käigus leitud leiuga, siis sellisel juhul seadus leiuautasu ette ei näe ning kaalutlusruum selles asjad puudub.

"Tavatu leid tekitab loomulikult elevust. Muinsuskaitse nõukogu leidis oma aruteludes siiski, et avalikkust erutanud kired antud leiu ümber seonduvad ennekõike tõsiasjaga, et leid oli kallihinnalisest väärismetallist," märkis Alatalu, kelle sõnul rikastab kullast käevõru rikastab kindlasti teadmisi esiajaloost, kuid seda teevad ka paljud teised arheoloogilised leiud.

"Näiteks on raske ülehinnata Tallinnas Jahu tänavalt leitud keskaegset leiukompleksi ligi 40 000 leiuga. Esemete turuhinna üle võib spekuleerida, samas Eesti ajaloo seisukohalt tuleb need kõik tunnistada hindamatuteks," ütles Alatalu.

Alatalu osutas, et muinsuskaitseamet juba tunnustas arheoloog Marika Mägi ja tema meeskonda aasta leiu tiitliga ning kutsus meeskonnale tunnustust osutama ka teisi riiklikke institutsioone.

Alatalu sõnul hindab nõukogu kõrgelt aastaid väldanud hobiotsijate koolitamist ning muinsuskaitseameti ja hobiotsijate koostööd, kuid oluline on, et arheoloogide ja nende meeskonna vastastikused õigused ja kohustused oleksid kõigile osapooltele selged.

"Eesti on üks väheseid riike maailmas, kus suhted arheoloogide ja hobiotsijate vahel on seadusega reguleeritud ja alates 2011. aastast on hobiotsijate karistamise asemel soodustatud usalduslikku koostööd. Hobiotsijate motiveerimiseks sätestati juba 1925. aasta Eesti muinsuskaitse seaduses leiutasu mõiste. Tänases seaduses leiuautasu nime all tuntud preemia eesmärk on tagada, et arheoloogid saaksid ka juhuslike leidude kohta kätte olulise info nii leidude endi kui ka leiukonteksti kohta," rääkis Alatalu.

Septembris Saaremaalt haruldase kuldkäevõru leidnud amatöörarheoloog Jegor Klimov soovis, et muinsuskaitseamet tunnustaks vääriliselt sajandi leiu eest vaatamata sellele, et seaduse järgi ei saa leiutasu maksta leidjale, kes kuulus arheoloogilisi uuringuid teinud meeskonda.

Klimovi hinnangul on muististe kaitseosakond kohustatud hindama septembri alguses Saaremaalt avastatud 3.-4. sajandi kuldkäevõru väärtust. Ta ise hindab selle väärtuseks 200 000–300 000 eurot, vahendas ERR-i venekeelne portaal. Koos käevõruga, mis kaalus 175 grammi, leiti ka teisi sama ajastu väärtuslikke esemeid.

Seaduse järgi ei ole kaitseosakond kohustatud leiu väärtust hindama.

Leiu teinud meeskonda juhtis kutseline arheoloog Marika Mägi.