Klimovi arvates on muististe kaitseosakond kohustatud hindama septembri alguses Saaremaalt avastatud 3.-4. sajandi kuldkäevõru väärtust. Ta ise hindab selle väärtuseks 200 000–300 000 eurot, vahendas ERR-i venekeelne portaal. Koos käevõruga, mis kaalus 175 grammi, leiti ka teisi sama ajastu väärtuslikke esemeid.

Teisipäeval saatis Klimov kirja muinsuskaitse ekspertnõukogule ja nõukogule, kus kirjeldab kuldkäevõru leidmise asjaolusid. Klimov soovib, et nõukogu kaaluks enne lõpliku otsuse langetamist leiu tegemise asjaolusid.

Tegu oli seltskonnaga, mida juhtis kutseline arheoloog Marika Mägi, kes valis välja ka koha, mida hakati detektoritega läbi vaatama. Teisel päeval satuti ootamatult kullaleiule.

"Signaal oli väga nõrk ja kaheldav (tavapäraselt jätan sellised signaalid vahele, kuna 95 protsenti juhtudest on sama signaaliga rõngasraud, ketilüli vms). Peale kuldvõru otsisime mõnda aega veel edasi ja saime veel kümmekond leidu," kirjutab Klimov.

Klimovi sõnul oli tegu puhtalt meeskonnatööga – leiualale juhtis varem tähelepanu kohapärimusega aastakümneid tegelenud ajalooõpetaja Ester Vaiksoo, konkreetsema vihje andis kohalik elanik Sander Sikut, kes oli sealt leidnud ambsõle.

"Tegemist oli seega ideaalse meeskonnatööga, kus kohtusid arheoloogiaalased teadmised, detektoristide kogemus ja kohalik folkloor. Sellist koostööd peaks Eesti muinasaja uurimisel igati soodustama," märkis Klimov.

Klimovi sõnul oli Marika Mägi kuldkäevõru leidmisel temast 20 meetri kaugusel. "Võru esimest otsa nähes ei kaevanud ma seda kohe välja, vaid kutsusin kohale Marika, et leiu asetsemine maapinnas dokumenteerida," kirjutas ta.

Samal päeval leiti veel ambsõlgesid, ehtekatkeid ja üks putkkirves.

Klimov: ma ei mõista, miks peab leiutasu üle üldse arutama

Klimovi sõnul oli ta ekspeditsioonil oma vabast ajast ja tahtest ning mingisugust lepinglist töösuhte tal muinsuskaitseametiga ei olnud.

"Mul on raske mõista, et nii erakordse leiu puhul on antud arutelu üldse üleval. Meeskond on saavutanud suurepärase tulemuse, toonud avalikuse ette ühe silmapaistvaima leiu Eesti esiajaloost, kaasanud ajaloouurimisse uued ja tähtsad asjaolud. Mida aga tehakse, on meedia üleuputamine artiklitega, kus räägitakse hauarüüstamisest ja sellest, kuidas on juba otsustatud, et leiutasu antud leiu puhul ei maksta. Olgu siis põhjuseks koostöö arheoloogiga või see, et detektorist ei teavitanud MKA-t (muinsuskaitseametit – toim.) enne nimetatud koostööle suundumist," kirjutas Klimov.

Klimov märkis ka, et leidmise asjaolusid on kirjeldatud nõnda, et jääb mulje, nagu oleks esemed leidnud metalliotsija abil arheoloog.

"Oleme meeskonnaga, Marika Mägi eesotsas, leidnud väga väärika leiu, mille puhul võiks eeldada ka MKA-poolset väärikat käitumist, mitte selgitusi ja seadusvastuoludele osutamist," märkis Klimov.

Kohtumine järgmisel nädalal

Seaduse järgi on arheoloogilise leiu avastajal õigus saada leiutasu, kuid seda ei määrata leidjale, kes kuulub arheoloogilisi uuringuid tegevasse meeskonda.

Varem on arheoloogiapärandi valkonnajuht Ulla Kadakas öelnud, et tegemist on väga haruldase leiuga ning pealegi kullaga, mis mõistagi tekitab kõrgendatud emotsioone.

"Kui eksperdid toovad selles küsimuses välja uusi üksikasju ja võimalusi, võtame neid lõpliku otsuse tegemisel kindlasti arvesse. Püüame ka omalt poolt leida täiendavaid alternatiivseid võimalusi," märkis Kadakas.

Muinsuskaitseametist öeldi ERR-ile, et asjad saavad loodetavasti selgemaks peale järgmisel nädalal toimuvat muinsuskaitse nõukogu ning arheoloogia eksperdinõukogu kogunemist.

Otsimisrühma juhtinud arheoloogiadoktor Marika Mägi ütles pärast leidu Saarte Häälele, et Eesti arheoloogias on kuld haruldane ning nii massiivset kuldeset, pealegi nii peene töötluse ja ideoloogilise tähendusega, pole kunagi varem leitud ja seepärast pretendeerib see leid tõenäoliselt rahalises mõttes üldse kõige väärtuslikuma leiu tiitlile Eestis.

Ehteleid anti üle Saaremaa muuseumile.