Välisminister Mike Pompeo tegi kliimaleppest lahkumise protsessi ametliku algatamise teatavaks ÜRO-le saadetud kirjas, korrates president Donald Trumpi läinudaastaseid märkusi, et lepe asetab Ühendriikidele ebaõiglase majandusliku koorma. 

Washingtoni lahkumine muutub ametlikuks aasta pärast 2020. aasta 4. novembril ehk üks päev pärast USA presidendivalimisi, mis tähendab, et 2021. aasta 20. jaanuaril ametisse astuv uus president võib leppega taasühineda.

Trump teatas USA lahkumisest kliimaleppest 2017. aasta juunis. 

"USA lähenemine hõlmab energiaallikate globaalset jaotust ning kõigi energiaallikate ja tehnoloogiate puhast ja tõhusat kasutamist, nende seas fossiilkütuseid, tuuma- ja taastuvenergia," teatas Pompeo avalduses. 

Välisminister lubas, et Ühendriigid rakendavad süsinikusaaste vähendamiseks realistlikku ja pragmaatilist mudelit, ja viitas USA kasvuhoonegaaside emissioonide vähenemisele 13 protsendi võrra aastatel 2005–2017 olukorras, kus riigi majandus kasvas. 

Ligi 200 riiki seadis Pariisi leppega oma sihtmärgid kliimasaaste vähendamiseks. Leppe eesmärk on hoida soojenemine alla kahe kraadi Celsiuse järgi või kui vähegi võimalik, alla 1,5 kraadi. Eesmärgi täitmiseks on oluline vähendada märkimisväärselt kasvuhoonegaaside emissiooni.

Anonüümsust palunud USA välisministeeriumi ametniku sõnul kavatseb riik osaleda detsembris Tšiilis toimuma pidanud, kuid Hispaaniasse üle viidud ÜRO kliimakonverentsil. 

Trumpi valitsus on tegutsenud ka USA keskkonnaregulatsioonide lõdvendamise nimel, püüdes takistada California osariigil autodele karmimate heitgaasipiirangutele kehtestamist ning astudes samme osariikidele suurema otsustusõiguse andmiseks olemasolevate söeelektrijaamade standardite määramisel. 

Mitu osariiki, eriti California ja New York on haaranud Trumpi trotsides kliimamuutuse vastases võitluses juhtrolli ning lubanud täita Pariisi leppe eesmärgid föderaalvalitsusest hoolimata. 

Senati välissuhete komitee kõrgeim demokraat Robert Menendez ütles pärast teadet USA ametlikust lahkumisest Pariisi leppest, et Trumpi valitsus näitas taas üles põlgust Washingtoni liitlaste vastu, pigistas faktide ees silma kinni ja politiseeris maailma suurima keskkonnaalase väljakutse. 

Prantsusmaa kahetseb USA lahkumist Pariisi kliimaleppest

Prantsusmaa kurtis teisipäeval USA otsuse üle teavitada ÜRO-d ametlikult oma lahkumisest Pariisi kliimaleppest. 

Kuigi Washingtoni käik oli ootuspärane, kahetseme me seda ja see muudab Prantsuse-Hiina partnerluse kliima ja bioloogilise mitmekesisuse vallas veelgi vajalikumaks, teatas Prantsuse presidendi kantselei ajal, kui president Emmanuel Macron on mitmepäevasel visiidil Hiinas. 

Macron ja Hiina president Xi Jinping allkirjastavad kolmapäeval Pekingis peetavatel kõnelustel dokumendi, mis kuulutab Pariisi lepingu pöördumatust, teatas Élysée palee.

Hiina: USA lahkumine Pariisi kliimaleppest on kahetsusväärne

Pekingi teatel on Washingtoni otsus Pariisi kliimaleppest ametlikult lahkuda kahetsusväärne.

"Me loodame, et USA saab võtta rohkem vastutust ja panustada rohkem mitmepoolse koostöö protsessi, selle asemel et luua negatiivset energiat," ütles Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Geng Shuang.

"Me usume, et kliimamuutus on kogu inimkonna ühine väljakutse," lisas ta.

Venemaa: USA lahkumine õõnestab kliimalepet

Venemaa teatas teisipäeval sarnaselt teistele riikidele, et Ühendriikide lahkumine õõnestab tõsiselt Pariisi kliimalepet.

"USA lahkumine õõnestab seda lepet kõige tõsisemal moel, sest ta on emissiooni mõttes juhtiv riik," ütles Kremli pressisekretär Dmitri Peskov.

"Ja ilma maailma suurima majanduseta on väga raske rääkida mingisugusest kliimaleppest," lisas ta.