Kapo: Venemaa sokutas Sinimägede mälestusüritusele oma natsi ({{commentsTotal}})

{{1491988260000 | amCalendar}}

Kaitsepolitsei märgib oma värskes aastaraamatus, et Venemaal pole kuhugi kadunud soov Eestile silte külge kleepida ning on Eesti üritustele sokutanud omi paremäärmuslasi.

9. jaanuaril võeti kaitsepolitsei poolt Eestis kinni Venemaa sõjaväeluure GRU heaks töötanud Venemaa kodanik. Oluline töövõit, kui arvestada, et vene eriteenistuste huvi siin ei ole mitte ainult teabe kogumine, vaid vähemalt sama oliline on ka siinne mõjutustegevus. Kremli mõjutustegevusest laiemalt märgitakse nii manipulatsioone välisvene kogukondadega, poliitiliste äärmusjõudude toetamist ning rahastamist, meediaprojektide loomist, sealhulgas plaani luua propagandiste ühendav meediakeskus, manipulatsioone ajalooga. Mõjutustegevuse hulka käib kahtlemata siltide kleepimine.

"Oleme täheldanud püüdu Venemaalt Eesti üritustele paremäärmuslasi sokutada, kes kasutaks avalikult natsiatribuutikat, et saaks meedias etendada seda Eesti ühiskonna probleemina," nentis kapo.

Nii oli möödunud aasta ilmekamaid näiteid provokatsioonikatse, kus "kohaliku natsi" pildile püüdmiseks oli tarvis Peterburis elav skinheed Aleksei Maksimov Eestisse toimetada.

Kui piiri ületades oli Maksimov oma temaatilised tätoveeringud kätel ja jalgadel kenasti katnud, siis Sinimägede lahingutes langenute mälestusüritusele suundudes vahetas ta oma rõivad, et paljastusid tema neonatslikud tätoveeringud, sealhulgas haakrist.

"Mõistagi oli Kremli kontrollitav meedia kohe valmis selle üles võtma kui näite Eestis toimuvast. Kuna sedakorda pidi natsi rolliks saatma aktivisti Peterburist, tuleb tõdeda, et ju see silt ei taha kuidagi kleepuda ning võtted peegeldavad meeleheidet," tõdes kapo.

Värvatakse ka ajakirjankke

Arvestatav on Vene eriteenistuste huvi ajakirjanike värbamise vastu.

"Kindlasti on neid rohkem kui üks, aga kindlaid numbreid ma paraku anda ei saa," ütles kaitsepolitsei büroo juht Andres Kahar kapo aastaraamatu esitlusel.

Kapo peadirektor Arnold Sinisalu ütles "Aktuaalsele kaamerale", et ajakirjanike värbamise soov on olnud aastate jooksul ja selles pole midagi eriliselt uut. "Aga me peame vajalikuks seda rõhutada selles kontekstis, mis praegu Eesti-Vene suhetes n-ö julgeolekumaastikulon. See on üks märk, mida me pidasime vajalikuks välja tuua," rääkis Sinisalu.

Tema sõnul ei ole tähtis, mis keelt rääkivaid ajakirjanikke värvata soovitakse, pigem on küsimus ajakirjanikes, kellel on mingisugune suurem mõju.

Kapo kohustus on riigisaladust kaitsta

Eraldi peatüki on kaitsepolitsei pühendanud riigisaladuse kaitsele, juures kohtulahendid ja fotod, teiste hulgas ka kapo enda endiste töötajate koju hoiustatud riigisaladustest.

"Aktuaalsele kaamerale" rääkis Sinisalu, et on keeruline öelda, kas riigisaladuste koju viimine oli esmalt n-ö ametniku lollus, mis muutus kuritegelikuks või vastupidi.

"Aga kindlasti, kui kohus on inimese süüdi mõistnud, siis on kohtu otsusega selgelt tuvastatud, et tegemist oli kuritegeliku käitumisega," lisas ta.

Pressikonverentsil meenutas peadirektor Sinisalu veelkord üleskutset anda ise teada riigisaladuse võimalikust lekkest ning lisas, et tõenäoliselt olid need läinud kurtidele kõrvadele.

"Aktuaalsele kaamerale" kinnitas Sinisalu, et tegemist ei olnud ähvardusega, vaid kapo seadusejärgne kohustus on riigisaladuse kaitsmine. "Miks me sellest oleme rääkinud, on see, et jah, meile satub aeg-ajalt infot, et kuskil käideldakse riigisaladust liiga lihtsalt või lausa viiakse seda koju, mis antud juhtumite puhul leidis ka kinnitust kohtus. See on meie kohustus, kutsuda inimesi üles seaduslikult käituma. Aga kas meil on keegi veel silmapiiril ja kui palju ja millal, sellest ma ei saa täpsemalt rääkida," sõnas peadirektor.

Terrorismist rääkides on loomulikult tähelepanu all olukord Süürias ning see, kuidas Kreml Euroopa, sealhulgas meie julgeolekut ohustades olukorda seal ära kasutab, võimendades põgenikevoolu Euroopasse.

"Aastaraamatu leheküljel 24 oleme siin avaldanud ühe sellise foto, kus on kaks meie "klienti", kes on Eesti vastu oma tegevust suunanud. Üks [neist on] Soome kodanik Johan Bäckman ja teine Eesti kodanik Mark Sirõk, kes on siin samuti kohtunud Assadiga, kes armastab oma inimesi keemiarelvaga rünnata," kirjeldas kapo peadirektor Arnold Sinisalu.

Toimetaja: Marek Kuul, Merili Nael



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: