Kapo: Venemaa sokutas Sinimägede mälestusüritusele oma natsi ({{commentsTotal}})

{{1491988260000 | amCalendar}}

Kaitsepolitsei märgib oma värskes aastaraamatus, et Venemaal pole kuhugi kadunud soov Eestile silte külge kleepida ning on Eesti üritustele sokutanud omi paremäärmuslasi.

9. jaanuaril võeti kaitsepolitsei poolt Eestis kinni Venemaa sõjaväeluure GRU heaks töötanud Venemaa kodanik. Oluline töövõit, kui arvestada, et vene eriteenistuste huvi siin ei ole mitte ainult teabe kogumine, vaid vähemalt sama oliline on ka siinne mõjutustegevus. Kremli mõjutustegevusest laiemalt märgitakse nii manipulatsioone välisvene kogukondadega, poliitiliste äärmusjõudude toetamist ning rahastamist, meediaprojektide loomist, sealhulgas plaani luua propagandiste ühendav meediakeskus, manipulatsioone ajalooga. Mõjutustegevuse hulka käib kahtlemata siltide kleepimine.

"Oleme täheldanud püüdu Venemaalt Eesti üritustele paremäärmuslasi sokutada, kes kasutaks avalikult natsiatribuutikat, et saaks meedias etendada seda Eesti ühiskonna probleemina," nentis kapo.

Nii oli möödunud aasta ilmekamaid näiteid provokatsioonikatse, kus "kohaliku natsi" pildile püüdmiseks oli tarvis Peterburis elav skinheed Aleksei Maksimov Eestisse toimetada.

Kui piiri ületades oli Maksimov oma temaatilised tätoveeringud kätel ja jalgadel kenasti katnud, siis Sinimägede lahingutes langenute mälestusüritusele suundudes vahetas ta oma rõivad, et paljastusid tema neonatslikud tätoveeringud, sealhulgas haakrist.

"Mõistagi oli Kremli kontrollitav meedia kohe valmis selle üles võtma kui näite Eestis toimuvast. Kuna sedakorda pidi natsi rolliks saatma aktivisti Peterburist, tuleb tõdeda, et ju see silt ei taha kuidagi kleepuda ning võtted peegeldavad meeleheidet," tõdes kapo.

Värvatakse ka ajakirjankke

Arvestatav on Vene eriteenistuste huvi ajakirjanike värbamise vastu.

"Kindlasti on neid rohkem kui üks, aga kindlaid numbreid ma paraku anda ei saa," ütles kaitsepolitsei büroo juht Andres Kahar kapo aastaraamatu esitlusel.

Kapo peadirektor Arnold Sinisalu ütles "Aktuaalsele kaamerale", et ajakirjanike värbamise soov on olnud aastate jooksul ja selles pole midagi eriliselt uut. "Aga me peame vajalikuks seda rõhutada selles kontekstis, mis praegu Eesti-Vene suhetes n-ö julgeolekumaastikulon. See on üks märk, mida me pidasime vajalikuks välja tuua," rääkis Sinisalu.

Tema sõnul ei ole tähtis, mis keelt rääkivaid ajakirjanikke värvata soovitakse, pigem on küsimus ajakirjanikes, kellel on mingisugune suurem mõju.

Kapo kohustus on riigisaladust kaitsta

Eraldi peatüki on kaitsepolitsei pühendanud riigisaladuse kaitsele, juures kohtulahendid ja fotod, teiste hulgas ka kapo enda endiste töötajate koju hoiustatud riigisaladustest.

"Aktuaalsele kaamerale" rääkis Sinisalu, et on keeruline öelda, kas riigisaladuste koju viimine oli esmalt n-ö ametniku lollus, mis muutus kuritegelikuks või vastupidi.

"Aga kindlasti, kui kohus on inimese süüdi mõistnud, siis on kohtu otsusega selgelt tuvastatud, et tegemist oli kuritegeliku käitumisega," lisas ta.

Pressikonverentsil meenutas peadirektor Sinisalu veelkord üleskutset anda ise teada riigisaladuse võimalikust lekkest ning lisas, et tõenäoliselt olid need läinud kurtidele kõrvadele.

"Aktuaalsele kaamerale" kinnitas Sinisalu, et tegemist ei olnud ähvardusega, vaid kapo seadusejärgne kohustus on riigisaladuse kaitsmine. "Miks me sellest oleme rääkinud, on see, et jah, meile satub aeg-ajalt infot, et kuskil käideldakse riigisaladust liiga lihtsalt või lausa viiakse seda koju, mis antud juhtumite puhul leidis ka kinnitust kohtus. See on meie kohustus, kutsuda inimesi üles seaduslikult käituma. Aga kas meil on keegi veel silmapiiril ja kui palju ja millal, sellest ma ei saa täpsemalt rääkida," sõnas peadirektor.

Terrorismist rääkides on loomulikult tähelepanu all olukord Süürias ning see, kuidas Kreml Euroopa, sealhulgas meie julgeolekut ohustades olukorda seal ära kasutab, võimendades põgenikevoolu Euroopasse.

"Aastaraamatu leheküljel 24 oleme siin avaldanud ühe sellise foto, kus on kaks meie "klienti", kes on Eesti vastu oma tegevust suunanud. Üks [neist on] Soome kodanik Johan Bäckman ja teine Eesti kodanik Mark Sirõk, kes on siin samuti kohtunud Assadiga, kes armastab oma inimesi keemiarelvaga rünnata," kirjeldas kapo peadirektor Arnold Sinisalu.

Toimetaja: Marek Kuul, Merili Nael



INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Veneto Banca pank.Veneto Banca pank.
Itaalia valitsus kulutab kahe panga päästmiseks 17 miljardit

Itaalia valitsus eraldab kahe pankrotiohus Veneetsia panga päästmiseks 17 miljardit eurot, teatas valitsus pühapäeval.

Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics