Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Lobjakas: kapo Vene-poliitika on omaette institutsioon

Ahto Lobjakas
Ahto Lobjakas Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Raadio 2 saates "Olukorrast riigis" tõdes saatejuht Ahto Lobjakas, et kaitsepolitsei aastaraamat on iga aastaga järjest professionaalsem, kuid polnud rahul, et alati on seal esikohal kapo nn Vene-poliitika.

Lobjaka sõnul viib kapo selle suhte teema majandusse, ei piirdu ainult otsese kuritegevusega, otsese seadusevastase tegevuse kajastamisega, vaid viib selle laiemalt majandusse ja poliitikasse ja kohalikku poliitikasse.

"Tehakse seda positsioonilt, mis esindab välispoliitilist dogma ehk meil on vähemalt selles osas kapo puhul tegemist riigiga riigis, mille Vene-poliitika on täiesti omaette institutsioon," rääkis Lobjaks ja lisas, et tal tekib aegajalt küsimus, kas ükski valitsus oleks võimeline seda muutma.

"Ükskõik kui pühadustteotavana see mõte ei võiks ka tänases eetris kõlada, ei ole midagi põhiseaduslikku, mis keelaks ühel valitsusel Eestis kui ta tahaks, ajada Venemaaga Soome-sarnaseid suhteid, avada seal dialoogi," ütles Lobjakas.

Lobjakas märkis, et see poliitiline võimalus peab igale valitsusele olema avatud ilma, et mingisugune ametlik või ametkondlik, mitte põhiseaduslik keeld sellele kuidagi käe ette paneks.

"Aastast aastasse ma ei näe, et see pinge meie kapo kui struktuuri ja ütleme poliitilise ruumi vahel oleks lahendatud ja keegi suudaks seda lahendada. Mul on kahtlus, tõsine kahtlus, et me oleme jõudnud olukorda, kus näiteks kui Jüri Ratas tahaks midagi teistmoodi teha või mis iganes - ta ei suudaks seda dikteerida kapole. Keelata ära selle aastaraamatu avaldamine näiteks, mis on poliitiline otsus - see ei ole mingi ametkondlik privileeg seda välja anda, eks," leidis Lobjakas.

Karnau nentis, et kui lugeda jõustruktuuride aastaraamatuid, siis on seal see "mõru pill" alati juures.

"Tekib alati küsimus, kas nende sõnumitega, mis aastaraamatus on, püütakse sekkuda igapäevapoliitikasse," märkis Karnau.

"Sekkumist kuidagi tolereerida ei saaks. Jõustruktuurid peaksid tegutsema seaduse raamides, täitma oma ülesandeid ja alluma poliitikutele, mitte dikteerima neile mängureegleid. See on üks pool, kuid me võime seda võtta ka kui informatsioonikogumit, teateid, mida Eesti kõige mõjukam politseiasutus on pidanud meile vajalikuks edastada. Kui vaadata seda nüüd informatiivse poole pealt, siis see pilt, mis sealt avaneb on nukraks tegev, tõsiseks tegev," leidis Karnau.

Toimetaja: Marek Kuul

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: