Noor talunik lubaks võõrad oma sigu vaatama vaid seitsme miljoni euro eest
Aafrika seakatk on mitu aastat seafarme hirmu all hoidnud ning nõuab loomakasvatajailt rangete ohutusnõuete järgimist. Sama väljakutse on Soomest Põlvamaale naasnud noorel naistalunikul Ave Haameril, kes käib ise oma sigu vaatamas vaid äärmisel juhul ning on kehtestanud töötajatele erakordselt karmid nõuded.
Kuigi tänaseks on juba üle kahe aasta möödas sellest, kui Eestis avastati esimesed Aafrika seakatku juhtumid, on endiselt olukord, kus igaühel ei ole võimalik oma silmaga näha kodusigu. Haameri seafarmis oleks see perenaise Ave Haameri sõnul siiski võimalik ühel tingimusel, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".
"Sa laod mulle seitse miljonit lauale - täpselt see on minu hinnangul minu sigade ja minu farmi väärtus. Siis me läheme sinuga läbi desobarjääri ja ma viin sind sigu vaatama," ütles Haamer ERR-i ajakirjanikule Mirjam Nutovile.
5000-pealist seafarmi majandav 31-aastane Ave Haamer käib ise oma sigu vaatamas üksnes äärmisel juhul ning ta ei luba oma farmi ühtegi võõrast inimest.
Tema töölistele kehtivad erakordselt ranged puhtusenõuded kuni selleni välja, et isegi oma lõuna tuleb neil vastu võtta üle traataia selleks spetsiaalselt ettenähtud karpi.
"Nad ei tohi käia metsas - kõik nende pereliikmed. Metsas käimine on keelatud. Jõuludel oli suur poleemika, et kuidas siis kuusk tuua. Vot ei toogi, toote kunstkuuse. Kõik mobiiltelefonid jäävad musta poolde, farmi ühtegi telefoni kaasa võtta ei tohi. Keelatud on ehted, kunstküüned, kõik kuhu vahele võivad pisikud-bakterid jääda," selgitas Haamer.
Kokku töötab Haameri talus 18 inimest ning samal ajal kui perenaine tegeleb seafarmi igapäevase juhtimise ning raamatupidamisega, majandab tema mees Jürgen Haameri talu 800 hektari põllumaadega. Tänavune aasta on aga olnud erakordselt halb, mis tähendab, et probleeme tuleb lahendada lausa joostes.
"Eelmine aasta, üle-eelmine aasta meil oli septembri lõpuks kõik külv maas, me võisime jalad seinale visata. See aasta me pole hektaritki külavanud, meil on veel sadakond hektarit nisu koristamata, kõik 120 hektarit hernest on vaja maa sisse randaalida. Lihtsalt ei saa," rääkis perenaine.
Et asjad just selliseks kujunevad, ei osanud perenaine uneski näha. Veel mõne aasta eest elas ta ühes kahe lapse ja mehega Soomes ning teenis 2000 euro suurust raamatupidaja palka.
"Kõik algas tegelikult sellest, kui minu kodukülast tuli üks talu müüki ja mu ema ühes telefonikõnes naljaviluks viskas lihtsalt, et Jutu müüb oma maja, kas te ei taha ära osta Jürgeniga. Naersime selle peale pikalt ja laialt ja näed...," rääkis Ave Haamer.
Noored kolisidki kolme aasta eest Soomest tagasi Eestisse ning asusid perefarmi tööle. Rahuliku kulgemise asemel oli aga elul neile teised plaanid. Haameri talu peremehe ootamatu surm tõi päevakorda farmi ülevõtmise küsimuse.
"Mul ei olnud teist varianti, isa oli alati kogu südamest lootnud, et lapsed tulevad tagasi ja jätkavad tema elutööd. Nüüd niimoodi läkski," sõnas Ave Haamer.
Naise sõnul ei tahagi ta muud teha. "Ma olen käinud ja teinud muud, ma olen olnud peale kooli raamatupidaja erinevates ettevõtetes, väga peenes kontoris istunud ja ma olen kõike seda teinud, aga see hakkab mulle närvidele käima. Ma tunnen ennast hästi just niimoodi, nagu me täna päästsime traktorit põllult mudast või kui ma kustutan mingit tulekahju kuskil. Ma tunnen ennast niimoodi hästi," kinnitas ta.
Toimetaja: Merili Nael