Vabatahtlikke ühendusi on Eestis üha rohkem ({{commentsTotal}})

Eestis on aina rohkem pead tõstmas vabatahtlikud ühendused, mida tekib aasta-aastalt aina juurde, viimasel ajal eriti sotsiaalvaldkonnas. Paljude vabaühenduste aasta kulminatsiooniks oli just käesolev nädal, mil üle Eesti peetud Ühisnädalal toimus palju kodanikuühiskonda tutvustavaid üritusi.

MTÜ Eriline Maailm toetab peresid, kus kasvavad erivajadustega lapsed. Juba teist aastat osaleb MTÜ koos noorteklubiga Active ühisnädala programmis. Pühapäeval ehk ühisnädala viimasel päeval esitasid kahe organisatsiooni lapsed Tallinnas, Ülemiste keskuses ühise tantsu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Meie lastele annab see väga hea kogemuse tunda ennast täiesti tavalise lapsena ja noorteklubi Active liikmetel jällegi olla kasulik ühiskonnale. Koostöö on olnud väga hea, noorteklubi liikmed on osalenud meiega igal pool üritustel, olnud vabatahtliku rollis, tegelenud lastega," rääkis MTÜ Eriline Maailm vabatahtlik Karin Budõlin.

Kodanikualgatust ja -ühiskonda tutvustav ühisnädal sai alguse 2013. aastal. Enne seda korraldasid maakondlikud arenduskeskused kodanikupäeva eel igaüks ise erinevaid sündmusi, kuid siis nähti vajadust üle-eestilise suurema kontseptsiooni järele.

"Kui me alustasime ühisnädalat niimoodi paari-kolme sündmusega, mis toimus aasta jooksul, siis nüüd neid sündmusi on kasvanud 100 kanti ja osalejate arv on ka kasvanud üle Eesti 10 000 peale. See inimeste hulk, keda me kõnetame, mõjutame läbi ühisnädala on päris suur," märkis Ühisnädala eestvedaja Kaspar Tammist.

Osalejate rohkusele aitab kindlasti kaasa ka see, vabaühendusi lihtsalt tekib ühiskonda aina rohkem juurde. Viimasel ajal eriti sotsiaalvaldkonnas.

"Eriti hea meel on selle üle, et on kasvanud just mõttega asutatud vabaühenduste arv. Selliseid projektipõhiseid vabaühendusi asutatakse ikka väga vähe. Pigem kui hakatatakse MTÜ-d või sihtasutust looma, siis tavaliselt on juba väga tugev idee või mõte selle taga," lisas Tammist.

Kodanikuühiskonna aktiivsuse kasvust Eestis räägivad ka abipolitseinike ja vabatahtlike mere- ja maapäästjate arvud. Abipolitseinike on Eestis täna üle 900, vabatahtlikke merepäästjaid umbes 400 ja maapäästjaid umbes 2000.

Vabatahtlik abistamine on Eestis väga aktiivseks muutunud ka üksikisiku tasandil. Võtame kas või kaks viimasel ajal palju kõneainet pakkunud lugu seoses vähiravifondiga "Kingitud elu". ETV saates "Pealtnägija" rääkis oma loo perekond, milles kasvav väike Annabel vajab väga kallist vähiravimit, et haigus tagasi ei tuleks. Kõigest nädalaga annetati vähiravifondile Annabeli raviks üle 170 000 euro. Eelmisel nädalal rääkis meedias oma loo poliitikavaatleja ja õppejõud Agu Uudelepp, kelle heaks annetasid inimesed fondile pooleteise päevaga 50 000.

Toimetaja: Laur Viirand



Poliitikud saates "Foorum".

Helme: toetuste jagamise probleem ei puuduta ainult Simsonit

Majandusminister Kadri Simsoni puhul on tõstatatud küsimus, kas ta on valitsuses seakasvatuse toetuste läbirääkimistel osaledes õigesti käitunud, arvestades oma elukaaslase tegutsemist samas valdkonnas, kuid riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul on probleem laiem ja puudutab ka paljusid teisi poliitikuid.

kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

Noored Arvamusfestivalil

Uuring: eesti ja vene noorte vahel laiutab kodanikuhariduses suur lõhe

Eesti õpilaste teadmised ühiskonna ja kodanikurollide kohta on paranenud, kuid eesti ja vene õppekeelega noorte hulgas on siin väga suured erinevused. Samas ei usalda noored ajakirjandust ega kipu olema poliitiliselt aktiivsed. Poliitilise aktiivsuse osas on vene õppekeelega noored aktiivsemad kui eesti teismelised.

tehnikakommentaar
Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: