Audit: euroraha lõppemisel kannataks e-teenused, teedevõrk ja eakad ({{commentsTotal}})

Ministeeriumid saatsid riigikontrollile ülevaate arendustest ja teenustest, mis eurorahade lõppemisel ja riigipoolse toetuseta kannataks ning isegi kehvemaks läheks. Nende hulgas on teedevõrk, e-riigi teenused, eakate hoolekanne ja ka keskkonnareostuse leevendamine.

Riigikontroll palus ministeeriumitel hinnata, kui paljud nende alustatud tegevused on rahastatud eurotoetustest. Küsiti ka seda, mis saaks, kui eurorahasid enam endises mahus taotleda ei saaks, milliseid tegevusi tuleks kindlasti jätkata ning kuidas neile raha leida?

Ministeeriumid loetlesid üles 133 Euroopa Liidu investeerimis- ja struktuurifondidest rahastatavat tegevust ja hindasid, et neist 90 protsenti ehk 117 peaks kindlasti alles jääma. Neist omakorda 50 puhul loodetakse välistoetuste kadumise järel riigi rahakotile, seda enam kui miljardi euro ulatuses. Kusjuures, kalanduse ja põllumajandusega seotud toetused jäävad selles arvestuses välja.

Suurele hulgale tegevustele loodetakse leida raha riigieelarvest. Kuidas eurotoetuste lõppemise probleem lahendada, riik veel ei tea. Kõigile tegevustele automaatselt riigi raha ei lubata.

Seda, et eurotoetuste mahu vähenemiseks peaks riik valmistuma, märkis rahandusministeerium juba 2013. aastal. N-ö võõrutusstrateegia koostamine on rahandusministeeriumi kohustus. Nelja aasta eest palus ministeerium vastata sarnastele küsimustele, mille esitas nüüd riigikontroll. Kuna kõik ministeeriumid vastuseid ei saatnud, otsustas rahandusministeerium, et poolikute andmete pealt ei ole üldistavat strateegiat mõtet teha.

Riigikontroll näeb, et nüüd tuleks asi kindlasti lõpule viia, sest praegu on riigieelarve väga suures mahus juba broneeritud. Lisaks ülevaatele oleks kindlasti vaja strateegiat.

"Kuna Eesti rahvastik väheneb ja vananeb, riigieelarve kulud on valdavalt broneeritud ning riigitulude kasvu kasutatakse peamiselt suurenevate sotsiaal- ja tervishoiukulude rahastamiseks, vajab riigi arengu rahastamine kahanevate Euroopa Liidu toetuste tingimustes pärast aastat 2020 analüüsimist ja tähelepanu juba praegu," kirjutas riigikontroll auditi raportis.


Loe ka ERR.ee põhjalikku lugu eurorahade senisest kasutamisest: SUUR LUGU: Eurorahadele ehitatud Eesti – tugev vundament tulevikuks?


Rahandusministeerium aga vastab, et strateegiat ei peeta vajalikuks koostada, sest kui eurorahasid peaks vähemaks jääma ja selgub, et ministeeriumitel on vaja riigilt raha juurde, otsustatakse asi riigi eelarvestrateegiaga ühes.

Riigikontroll ootabki rahandusministeeriumilt tuleva eelarvestrateegia juures põhjalikku ülevaadet ja tegevuskava, kuidas võimalikuks eurotoetuste vähenemiseks valmistutakse.

Rahandusministeerium lubas seda ka teha ja toonitas, et ükski ministeerium ei saa automaatselt eeldada, et kõike, mida seni on rahastatud välistoetustest, hakatakse rahastama riigi rahadest. Küll aga märgitakse, et riigieelarvest on vaja leida katet igal aastal u 1,5 protsendile püsikuludest ehk ca 150 miljonile eurole, mis praegu tuleb EL-ilt.

Teema on seda tõsisem, mida rohkem süvenetakse tegevustesse, mida eurotoetustega rahastatakse. Riigikontroll tõstab esile, et ühekordsete investeeringute kõrval rahastatakse välistoetustest ka riigi arengu seisukohalt olulisi tegevusi. Näiteks teedevõrgustiku arendamise rahastamine on praegusel toetusteperioodil 36 protsendi ulatuses ELi toel.

"Seega, kui ministeeriumid loodavad ka järgmisel ELi eelarveperioodil vajalike tegevuste rahastamisel riigieelarvele, võib riigieelarve kulu- ja tulustruktuuri ning demograafilisi arenguid arvestades n-ö puudu jääva raha leidmine riigi muudest tuludest osutuda keerukaks," hindas riigikontroll.

Ministeeriumite esindajad, kellega riigikontrolli ametnikud intervjuusid tegid, kinnitasid aga ühest suust: enne, kui pole kindel, kui palju Eesti EL-i struktuurifondist järgmisel perioodil raha saab, ei ole mõtet pikaajalisi ja põhjalikke kavandeid teha. Ka nähtub, et sellest, mis teiste ministeeriumite ametnikud rahandusministeeriumile soovitusena saadavad, ei jõua kuigi palju otsustajate lauale.

"Samas, osa intervjueerituid tõi lisaks esile, et ELi toetuste kahanemist ja selleks valmistumist käsitleva tegevuskava koostamise vajalikkuse seab kahtluse alla asjaolu, et kui ministeerium ka asjakohase info on Rahandusministeeriumile esitanud, ei ole sellel olnud nähtavat mõju eelarvelistele otsustele," kirjutatakse auditis.

Toimetaja: Greete Palmiste

Allikas: Riigikontroll



Poliitikud saates "Foorum".

Helme: toetuste jagamise probleem ei puuduta ainult Simsonit

Majandusminister Kadri Simsoni puhul on tõstatatud küsimus, kas ta on valitsuses seakasvatuse toetuste läbirääkimistel osaledes õigesti käitunud, arvestades oma elukaaslase tegutsemist samas valdkonnas, kuid riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul on probleem laiem ja puudutab ka paljusid teisi poliitikuid.

kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

Noored Arvamusfestivalil

Uuring: eesti ja vene noorte vahel laiutab kodanikuhariduses suur lõhe

Eesti õpilaste teadmised ühiskonna ja kodanikurollide kohta on paranenud, kuid eesti ja vene õppekeelega noorte hulgas on siin väga suured erinevused. Samas ei usalda noored ajakirjandust ega kipu olema poliitiliselt aktiivsed. Poliitilise aktiivsuse osas on vene õppekeelega noored aktiivsemad kui eesti teismelised.

tehnikakommentaar
Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: