Aasta põllumehed pole rahul põllumajandustoetuste kärpega ({{contentCtrl.commentsTotal}})

"Poliitikud ja valitsuserakonnad ei tohiks hammustada kätt, mis neid toidab,“ ütles pöördumisega ühinenud Aasta Põllumees 2019 Indrek Klammer. Autor/allikas: Olev Kenk/ERR

Tiitliga "Aasta põllumees" pärjatud 21 maapiirkonna ettevõtjat tegid avaliku pöördumise, milles avaldasid rahulolematust valitsuse poolt kavandatud kärbetega põllumajanduse siseriiklike üleminekutoetuste maksmisel.

"Läti riigi eelarvesse on kohalikele põllumeestele järgmiseks aastaks täies mahus lisamaksete tegemiseks vahendid planeeritud. Eesti riigieelarves pole põllumajandust sellel korral prioriteediks peetud, nii nagu see on alates Eesti taasiseseisvumisest ka paljudel varasematel aastatel juhtunud," tõdetakse ühispöördumises, millele kirjutas alla 21 põllumeest, kes on alates 2001. aastast pälvinud põllumajandussektori kõrgeima tunnustusena "Aasta põllumehe" tiitli.

Põllumeeste sõnul ei arvesta valitsus, et plaan mitte maksta lubatud lisatoetust vähendab olulisel määral põllumajandussektori konkurentsivõimet, võrrelduna meie naabrite ja teiste riikide konkurentidega.

"10 miljoni euro kokkuhoidmine suurendab survet töötajate lahkumiseks sektorist ning ettevõtete ja maa müügiks väliskapitalile. Meie oma põllumeeste ja ettevõtjate tugev side kodukoha ja maaga ning kohalolu on aga toidujulgeoleku ja laiemalt kogu riigi julgeoleku tagatis. Põllumehed tunnevad ja kannavad vastutust Eesti maapiirkondade elujõulisuse hoidmise, maa ja mullaviljakuse säilimise, sektoris tegutsevate inimeste ning eestimaalaste toidulaua katmise eest nii tavaoludes kui võimalike kriiside tingimustes."

Põllumeeste sõnul on Eesti Euroopa Liidu liikmesriigina osa suurest ühisest turust ja peab käituma ühiselt kokku lepitud reeglite järgi.

"Et tagada tarbijatele mõistlikud toiduainete hinnad, on sõlmitud kokkulepe, et toidutootmiseks tehtud kulutuste ja toodangu eest saadava hinna vahe kompenseeritakse toetustega. Ainult tänu toetustele on sektor võimeline tegutsema."

Põllumehed leiavad, et Euroopa Liidust tulevad põllumajanduslikud otsetoetused on Eestis küll aastate jooksul suurenenud, kuid kiiremini on kasvanud tootmiskulud. Oluliselt on suurenenud ka tootmisele esitatavad keskkonna- ja loomade heaolu nõuded, mille täitmiseks on vaja teha suures mahus üha kallimaid investeeringuid.

"Viimased kolm aastat on olnud looduslike tingimuste ja/või hindade poolest põllumajandusele suhteliselt ebasoodsad. Sektori laenukoormus ja kohustused on aastatega suurenenud. Eesti riigi põllumajanduspoliitika ja siseriiklikud toetused on stabiilsuse ja usaldusväärsuse näitaja ka krediidiasutustele, et laenude riskimarginaale ei tõstetaks."

Toimetaja: ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: