Riigieelarvest makstakse põllumajandussektorile üleminekutoetusi, et hüvitada Eesti põllumehele osaliselt Euroopa Liidu keskmisest väiksemaid põllumajandustoetusi, ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

"Eesti põllumajandussektor peab võistlema väga ebavõrdses konkurentsis teiste EL-i riikide põllumeestega – meie otsetoetused on 2020. aastal vaid 66 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. See pidurdab jätkuvalt Eesti põllumajandus- ja toidutootmise arengut, paneb löögi alla nii põllumajandussektori tuleviku kui ka töökohad maapiirkondades."

Ka Euroopa Liidu pikaajalises eelarvekavas aastateks 2021-2027 jäävad põllumajanduse otsetoetused Eestis kuni perioodi lõpuni EL-i madalaimaks, jõudes 2027. aastaks 76 protsendi tasemele võrreldes liikmesriikide keskmisega.

"Eesti põllumehel pole võimalik nii ebavõrdses konkurentsis kaua vastu pidada, sest tootmisele esitatavad nõuded ja sisendite hinnad – näiteks masinad, kütus, väetised – on teiste riikide konkurentidega sarnased," ütles Sõrmus. "Ainus võimalus võrdsema konkurentsiolukorra tagamiseks on siseriiklike toetuste väljamaksmine lubatud mahus ja Euroopa Liidu uues pikaajalises eelarves Eestile suunatud EL-i põllumajandushüvitiste kiirema ühtlustamise eest seismine."

Siseriiklike toetuste osas ei andnud paraku positiivset tulemust EPKK juhtide oktoobris toimunud kohtumised peaminister Jüri Ratase, rahandusminister Martin Helme, endise maaeluministri Mart Järviku ja riigikogu viie fraktsiooniga. "Eesti poliitikud on ühel meelel, et meie põllumeestele tuleb tagada ausad konkurentsitingimused Euroopa Liidus. Samas on senised poliitilised otsused üldjuhul näidanud, et jätkuvalt puudub tahe lubadusi tegelikult ellu viia," ütles Sõrmus.

Arvestades 2020. aasta riigieelarvesse kavandatud siseriiklike üleminekutoetuste suuri kärpeid ja Euroopa Komisjoni ettepanekut jätkata järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil Eesti põllumajandustootjate ebavõrdset kohtlemist põllumajandushüvitiste maksmisel, korraldab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 10. detsembril olukorra laiemaks teadvustamiseks Toompeal meeleavalduse.

11. detsembril toimub riigikogus riigieelarve kolmas lugemine, 12.-13. detsembril toimub Euroopa Ülemkogu, kus arutatakse Euroopa Liidu 2021.-2027. aasta pikaajalist eelarvet.