Eesti põllumeeste toetused ähvardavad Läti omadest väiksemaks kujuneda
Läti valitsus otsustas toetada 2020. aasta riigieelarvest oma põllumajandustootjaid täiendavalt 22 miljoni euroga, mis vastab Euroopa Liidu poolt lubatud üleminekutoetuste maksimummäärale. Eesti täiendava toetuse suurus oma põllumeestele selgub pärast riigieelarve vastuvõtmist riigikogus 11. detsembril. Päev varem kavandavad põllumehed Toompeale meeleavaldust.
"Euroopa Liidu eelarvest Eesti põllumeestele makstavad põllumajandushüvitised on kõige madalamate hulgas, seepärast peame väga tähelepanelikult jälgima teiste liikmesriikide samme oma põllumajandustootjate siseriiklikul toetamisel," ütles Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. "Kuigi nõuame koos Leedu ja Lätiga meie põllumeeste võrdset kohtlemist Euroopa Liidus, on lõunanaabrid ikkagi ka meie kõige otsesemad konkurendid."
Sõrmuse sõnul peavad Eesti põllumajandusettevõtted võistlema väga ebavõrdses konkurentsis teiste Euroopa Liidu riikide põllumeestega.
"Meie otsetoetused on 2020. aastal kolmandiku võrra madalamad Euroopa Liidu keskmisest, mis pärsib konkurentsivõimet ja põllumajandus- ning toidutootmise arengut. Ebavõrdsus terendab ka Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil. Löögi all on nii põllumajandussektori tulevik kui ka töökohad maapiirkondades," selgitas ta.
Tema kinnitusel süvendab ebavõrdset konkurentsi veelgi lähiriikide erinev praktika nii maksustamisel kui riigisiseste põllumajandushüvitiste maksmisel, mis annab teiste riikide toodangule turul hinnaeelise.
"Eesti tarbija armastab kodumaist toitu, kuid teiste riikide põllumeeste toodangu kunstlik hinnaeelis nõrgestab meie toodangu positsioone," selgitas Sõrmus.
Ta lisas, et Läti rakendab oma põllumajandustootjatele ka oluliselt suuremat soodustust põllumajandusliku kütuse maksustamisel.
"Arvestades Eesti põllumajanduses tarbitavat erimärgistatud kütuse kogust, saavad Läti tootjad aktsiisisoodustuse kaudu võrreldes meie põllumajandustootjatega täiendavalt 6,9 miljoni euro suuruse eelise," tõi Sõrmus veel esile.
Samuti rakendab Läti erinevalt Eestist käibemaksu kogumisel soodusmäära köögiviljasektoris.
Eesti põllumajandus- ja maamajandusettevõtteid ühendav põllumajandus-kaubanduskoda korraldab 10. detsembril Toompeal meeleavalduse, et juhtida tähelepanu Euroopa Komisjoni ettepanekul jäktuvale Eesti ebavõrdsele kohtlemisele põllumajandushüvitiste maksmisel ning näidata rahulolematust järgmise aasta eelarvesse plaanitud üleminekutoetuste kärbetele.
11. detsembril toimub riigikogus riigieelarve kolmas lugemine, kus kinnitatakse riigisiseste põllumajandushüvitiste lõplik maht 2020. aastaks. Euroopa Liidu poolt lubatud üleminekutoetuste maht ulatub 2020. aastal 15,3 miljoni euroni.
12. - 13. detsembril toimub Euroopa Ülemkogu, kus arutatakse Euroopa Liidu pikaajalist eelarvet aastateks 2021 - 2027.
Baltimaade põllumeeste esindusorganisatsioonid saatsid 3. detsembril Euroopa Ülemkogu, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi presidentidele avaliku pöördumise, milles nõutakse Eesti, Läti ja Leedu põllumeeste võrdset kohtlemist aastatel 2021 - 2027 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames makstavate otsetoetuste jagamisel.
Toimetaja: Merilin Pärli