Mitmed kasvatusteadlased pole lasteaia uue õppekavaga rahul ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Tallinna ja Tartu ülikooli teadlased saatsid sel nädalal haridusministeeriumile kirja, kus nimetatakse lasteaia riikliku õppekava uut versiooni laste inimõiguste rikkumiseks. Elo Ellermaa uuris, kuidas tekkis segadus õppekavade ümber ja mille järgi siis tulevikus lapsi õpetama hakatakse.

Kohati teravaks kiskunud sõnasõda uue lasteaia riikliku õppekava üle on nüüdseks kestnud üle kuu aja. Kuivõrd väikeste lasteaialaste elu see ei mõjuta, siis õpetajate tööd kindlasti.

"Oma tööd me teeme ikka edasi täpselt nii nagu me enne tegime, võib-olla lihtsalt see, et rohkem on mõtteid seal õppekava peal. Tegelikult ka õpetajatel endal, me oleme siin maja sees rääkinud, mis nemad arvavad, oleme lugenud artikleid, isegi raadiosaateid oleme koos kuulanud siin, et teada saada, mida õpetaja ise arvab, kes seda õppekava rakendab," rääkis Tallinna Tammetõru lasteaia õppealajuhataja Evelyn Neudorf.

Meenutame aga, millest suur tüli lasteaia õppekava ümber alguse sai. Sel kevadel andis pea paarikümnest alushariduse spetsialistist koosnev töörühm haridusministeeriumile üle ettepanekud, kuidas uuendada senist ajale jalgu jäänud õppekava.

Pool aastat hiljem saatis ministeerium laiali õppekava tööversiooni, mille oli loonud sootuks teine töörühm. Sinna kuulusid küll hariduse, aga mitte alushariduse spetsialistid. Selle töörühma loodud õppekava tööversioon erineb esimese töörühma ettepanekutest kardinaalselt - nii sisult kui ka vormilt. Kõige rohkem pahandavad lasteaednikke kohustuslike laulude, tantsude, mängude ja muud sellised nimekirjad.

"Me väga loodame, et neid määruse teksti ei tule. Näiteks, et mis repertuaari lastega õppida. Tõenäoliselt see tuleb sinna käsiraamatusse soovitusliku tekstina, aga kindlasti mitte kohustuslikuna määrusesse," tähendas Neudorf.

Uus õppekava tööversioon ajas nii Tallinna kui ka Tartu ülikooli teadlastel harja nii punaseks, et ministeeriumile saadetud kirjas nimetatakse uut tööversiooni laste inimõiguste rikkumiseks.

Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi peaspetsialist Maria Jürimäe: "Näiteks kui me räägime, et poistel on hoopis teistsugune aju, mis tähtede väikseid osi teistmoodi näeb, siis paratamatult läheb see diskrimineerimise alla ning muidugi see muukeelsete perede osa, mida on siis õige palju juba meedias räägitud. Et kolleegidega siis arutasime, et mida siis teha, et kas muukeelsed pered rääkige omavahel eesti keeles, lahutage, rääkige lastega ainult eesti keeles, et põhimõtteliselt ka laste õiguste konventsioonis artikkel number 29 räägib, et lapsel peab olema õigus oma emakeelele, oma kodukultuurile ja samas ka selle riigikeele ja kultuuri õppimisele."

Uue töörühma pani kokku haridusminister Mailis Repsi nõunik Urve Läänemets.
72-aastane Läänemets on teenekas doktorikraadiga haridustegelane, kes on avaldanud selles vallas publitsistikat ja teadusartikleid. Selge on aga see, et haridus- ja kasvatusteaduses esindab Läänemets hoopis teist koolkonda kui esimese töörühma inimesed.

Läänemets ei soovinud kaamera ees kommentaari anda, kuid ütles oma kirjalikus vastuses, et sai ülesande moodustada uus töörühm ministeeriumi kantslerilt Mart Laidmetsalt. Töörühma juhina valis inimesed sinna Läänemets ise.

Teises töörühmas osales näiteks pikaaegne ajaloo- ja ühiskonna õpetaja, õpikute autor ja metoodik Sulev Valdmaa. Valdmaal puudub nii isiklik kui ka tööalane kokkupuude lasteaedadega, kuid ta leiab, et õppekava loomise kontekstis ei ole see peamine.

"Ma arvan, et aine sisu poolest ei ole vaja olla lasteaiaõpetaja ega - kasvataja. Et neid küsimusi välja pakkuda või lahendada. Ma arvan, et see pigem on ühekülgne. Sellepärast, et ükskõik, kus sa õpetad - lasteaias või üldhariduskoolis - õpetamise tegevus on ju metoodika, " tõdes Jaan Tõnissoni instituudi kodanikuhariduse keskuse juhataja Valdmaa.

Kuna teise töögrupi õppekava tööversioon näeb kohustuslikus korras ette eelkõige just rahvuslike laulude, tantsude, käsitöö õppimist ja rahvuskangelaste tundmist, on lasteaednikud nimetanud seda liialt konservatiivseks.

Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi peaspetsialist Maria Jürimäe: "See lapsest lähtuv mäng tähendab, et näiteks lapsed tahavad mängida autodega. Õpetaja märkab, et neil on see suur huvi, siis nad näiteks teevad autolinna, kus on tänavasildid, mis on kirjaoskus, loendavad mitu autot, on autonumbrid, mis on matemaatika, suunavad paremale-vasakule, mis on liiklusreeglid, et see laste algatatud mäng ja sellega seostatakse ka õppetegevus. See ei ole selline lasteaed, kus lapsed suvaliselt möllavad."

Jürimäe sõnul ei saa ka unustada neid lapsi, kes vajavad arenemiseks veelgi isiklikumat lähenemist.  

Toimetaja: Indrek Kuus

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: