Riigi esikohtunik tahaks suured kohtuasjad kiiremaks muuta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Villu Kõve.
Villu Kõve. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Riigikohtu esimees Villu Kõve muretseb mahukate kohtuasjade pärast, mis ei jõua mõistliku aja jooksul otsuseni. Ehk on praegune võistlev protsess liiga teatraalne ja liiga kurnav, küsib ta.

Kõve mure põhjuseks – ta ise nimetab seda alarmkellaks – on eelkõige Harju maakohtus kuhjuvad suured menetlused, mille kohtusse saatmiseks on politsei ja prokuratuur teinud palju tööd, aga mille lahendus lükkub muudkui edasi.

Ehk on üldmenetlus, just paljude kohtualustega, praegu liiga pikk, kurnav ja kallis, esitab Kõve retoorilise küsimuse.

Harju maakohtu esimees Meelis Eerik ütleb, et riigikohtu esimehe kahtlus on põhjendatud. Eeriku kolleegid, neid on 66 kohtunikku, arutavad pool kõigist Eesti kohtute kriminaal- ja pool tsiviilasjadest. Just Harju maakohtus lahendatakse kõige kuumemad, keerulisemad ja mahukamad kohtulood.

Koormus on seal suur, sageli ütlevad kohtunikud, et kirjutavad kohtuotsust nädalavahetusel kodus, sest muidu ei jõuaks nad tööga valmis.

Praegu toimub Eesti kohtutes põlvkonnavahetus, paljud veerandsada aastat tagasi kohtunikuks tulnud inimesed lähevad pensionile. Kohtuniku vanusepiir on 68 aastat ja kui kohtunik lahkub, algab kogu protsess algusest peale.

Advokaadid teavad, millal saabub kohtuniku pensioniaeg ja on lugusid, kus kaitsjad kasutavad näiteks kõikvõimalike taotluste esitamisega venitamistaktikat, sest kui kohtuniku vahetus toob kaasa kohtuliku arutamise uuesti alustamise, saab hakata rääkima mõistliku menetlusaja möödumisest. See tähendaks protsessi lõppu, riik maksaks kohtualusele kompensatsiooni vahi all istutud aja eest ja tasuks tema õigusabikulud.

Eerik ei heida seda advokaatidele ette, sest nemad kasutavad kõiki seaduse võimalusi oma kaitsealuse huvides, aga kas see muudab õigusemõistmist sisulisemaks, on iseküsimus.

Villu Kõve arvab, et pensioneerunud kohtunikud võiksid saada õiguse oma suured kohtuasjad lõpuni arutada. Seda mõtet toetab ka Meelis Eerik. "Siis ei ole mõtet kellelgi kasutada [protsessi] venitamist," on ta kindel.

Riigikohtu esimees arvab ka, et mahukaid kohtuasju võiks jagada teiste kohtute vahel, aga see tähendaks protsessiosaliste edasi-tagasi sõitmist ja et Harju maakohtusse võiks lähetada kohtunikke teistest kohtutest, aga seegi tooks kaasa logistilised probleemid, nagu transpordi ja majutuse.

Ent kõik need ettepanekud tähendavad seda, mille kohta Villu Kõve ütleb, et kriminaalmenetluse peaks ümber vaatama, selle uuesti lahti tegema.

"Vedajaks saab siin olla justiitsministeerium, kes saab ka probleemist aru," tõdeb ta.

Ka Meelis Eerik arvab, et kriminaalmenetlust tasuks uue pilguga vaadata. Pole ju mõistlik olukord, kus süüalune on kolm aastat vahi all, kohtunik minemas varsti pensionile ja kõik näevad, kuidas protsess hakkab järjest enam ja enam venima.

Toimetaja: Anvar Samost

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: