Ministeerium astub samme kohtupidamise kiirendamiseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Uus kohtuhoone
Uus kohtuhoone Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Justiitsministeerium on algatanud seaduseparandused ning käivitanud mitmeid töökorralduslikke muutusi, et kiirendada sageli venima kippuvaid kohtumenetlusi.

"Tahame seadusemuudatusega anda kõrgematele kohtutele voli jagada ajutiselt ümber maa- ja halduskohtute tööd eelistatult kirjalikes menetlustes," ütles justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Viljar Peep, kelle sõnul on venivad kohtuasjad ja Harju maakohtu suur töökoormus "kahtlemata probleem, nagu ka riigikohtu esimees viitas".

Riigikohtu esimees Villu Kõve ütles eelmisel nädalal usutluses ERR-ile, et muretseb mahukate kohtuasjade pärast, mis ei jõua mõistliku aja jooksul otsuseni. Mure peapõhjuseks on eelkõige Harju maakohtus kuhjuvad suured menetlused, mille kohtusse saatmiseks on politsei ja prokuratuur teinud palju tööd, aga mille lahendus lükkub muudkui edasi.

Peep tunnistas probleemi, märkides, et viimase nelja aasta jooksul on Harju maakohtus olnud puudu 7-10 protsenti kohtunikest ehk neli kuni kuus kohtunikku. Harju maakohtus lahendatakse enamus Eesti kõige suuremat tähelepanu pälvivatest, keerulisematest ja mahukamatest kohtuasjadest. Harju maakohtu 66 kohtunikku arutavad pool kõigist Eesti kohtute kriminaal- ja pool tsiviilasjadest.

"Oleme lahenduse otsimisega sellel aastal aktiivselt tegelenud ja septembris saatsime majast välja ka väljatöötamiskavatsuse, millele on nüüdseks tagasiside laekunud ja töötame välja eelnõud," märkis justiitsministeeriumi asekantsler.

Samuti on ministeeriumil kavas anda kohtunikele soovi korral võimaluse minna teise kohtusse menetluslähetusse mõne suurema asja arutamiseks, lisas Peep. "Esimesel juhul liiguvad asjad, teisel juhul kohtunikud. Viimane aitaks lahendada just Harju maakohtu suure töökoormuse küsimust, kuna mõne teise kohtu kohtunik saab niiöelda appi tulla," ütles ta.

"Nii saab kohtusüsteem enda kätte hoovad, millega ise paindlikult oma koormust ühtlustada. Eesmärgiks on hajutada kõigis Eesti maakohtutes kohtunike töökoormus võimalikult võrdselt ja ühtlaselt, et tagatud oleks mõistlik menetlusaeg ja kvaliteetsed lahendid ning seeläbi suureneks ka menetlusosaliste rahulolu," selgitas Peep.

Ta tõi näiteks Läti, kus selliselt asju ümber suunatakse ja see toimib edukalt. "Eestis oleks kohtuasjade liigutamine kohtute vahel hästi teostatav ka seetõttu, et meil on kogu kohtumenetluse info digitaalsel kujul olemas ning juba kolmandiku tsiviil- ja haldusasjade puhul pabertoimikut ei moodustata. Uuel aastal laieneb digitoimiku kasutusala veelgi," ütles asekanstler.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri lisas omalt poolt, et ministeeriumis on lõpusirgel kriminaalmenetluse seadustiku revisjon, mis suuremas osas keskendub küll kohtueelsele menetlusele, kuid mõned muudatused on suunatud ka kohtumenetluse kiirendamisele.

"Näiteks suurendatakse paindlikkust kohtute tööjaotuskavade koostamisel, kaotades ära vahetegemise eeluurimis- ja täitmiskohtunike vahel. Eelnõuga laiendatakse kaugülekuulamise võimalusi ning ringkonnakohus saab õiguse teatud määruskaebusi läbi vaadata ainuisikuliselt, tänase kolme kohtuniku asemel. Menetluse kiirendamisele aitavad ilmselt kaasa ka uued tõkendiliigid, mis eelnõuga luuakse. Revisjoni eelnõu plaanitakse valitsusse saata aasta lõpuks," ütles Siitam-Nyiri.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: