Põlva haiglast kaob uuest aastast sünnitusabi teenus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Põlva haigla nõukogu otsustas, et haigla jätkusuutlikkuse tagamiseks ei taotleta sünnitusabi teenuse jaoks lisarahastust. Samas otsustati, et haiglasse rajatakse Lõuna-Eesti esimene ämmaemanduskeskus ja kaasajastatakse erakorralise meditsiini osakond.

Põlva haigla nõukogu liikmed kaalusid pikalt ja põhjalikult sünnitusabi teenuse võimalusi Põlva haiglas. Nõukogu tõdes, et ükski kolmest hädavajalikust valveringist (günekoloog, anestesioloog ja pediaater) ei ole personaliga nõuetekohaselt kaetud. Ühtlasi on probleemkohaks verekomponentide kättesaadavus, kui patsiendile on näidustatud ootamatu vereülekanne.

"Haiglas puuduvad ka nii kirurgide valvering kui kaasaegsed valutustamise meetodid," ütles nõukogu esimees Marek Seer.

Lisaks tutvus nõukogu Eesti naistearstide seltsi seisukoha ja statistikaameti sünnituste arvu prognoosiga ning otsustas hääletuse tulemusel mitte taotleda lisarahastust sünnitusabi teenuse jaoks.

Kuigi nõukogu liikmete hääled jagunesid sünnitusabi küsimuses võrdselt poolt ja vastu, oli nõukogu üksmeelel selles, et kõige olulisem on arendada haiglat tervikuna ning markeerida prioriteetsed valdkonnad, teatati pressiteate vahendusel.

Nõukogus Põlva valla seisukohti esindanud Anne Nook ütles, et ideaalis võiks Põlva haigla pakkuda kõiki teenuseid, kuid kompromisside leidmine on haigla jätkamiseks vajalik.

"Põlva haigla tegevuse jätkamiseks leppis vald 2017. aastal kliinikumiga kokku aktsionäride vahelises lepingus, et sünnitusabi teenus kujundatakse 2019. aasta lõpus ümber. Sünnitusabi pakkumine on vallale oluline, kuid eriarstide arvamust, milline on kaasaegne ja kvaliteetne sünnitusabi, ei saa nõukogu eirata. Seetõttu ootab vald, et kliinikum aitaks tagada Põlva haigla tegevuskava valdkondades kvaliteedinõutele vastava tervishoiuteenuse," selgitas Nook.

Seeri sõnul on sünnituskosakonna ümber toimuv jätnud Põlva haigla teised tegevusvaldkonnad tahaplaanile ning koondanud tähelepanu väikesele osale haigla teenustest.

"Oluline on kuulata eriarste, perearste ja sotsiaaltöötajaid, aga ka patsiente, kes kõik on osa terviklikust tervishoiusüsteemist. Haigla nõukogu ei saa olla regionaalpoliitika eestvedajaks, vaid toetajaks," ütles Seer.

Lisaettepanek taotleda lisaraha ümberkorralduste toetamiseks pälvis nõukogu üksmeelse heakskiidu. Raha taotletakse ämmaemanduskeskuse rajamiseks ning taastusravi osakaalu suurendamiseks.

Ämmaemanduskeskuse loomine tähendab ämmaemandate täiendõpet ning nende suuremat rolli ja vastutust lapseootel naise jälgimisel, teatas haigla. Ämmaemanda pakub tulevikus abi enne rasedust, raseduse ajal, sünnitusel ja ka sünnitusjärgsel perioodil, abistab imetamisel, valmistab ette lapsevanema rolliks, nõustab seksuaalkasvatuse vallas ja pereplaneerimisel. Põlvamaa lapseootel naistel on võimalus 1. jaanuarist 2020 kaasata sünnitusele teda jälginud ämmaemand nii Lõuna-Eesti haiglasse kui ka Tartu ülikooli kliinikumi, teatas Põlva haigla.

Nõukogu märkis ka ööpäevaringse erakorralise abi säilitamise olulisust. "Keerulisemad juhtumid kuuluvad küll kõrgema etapi raviasutusse ning suunatakse Tartu ülikooli kliinikumi, ent soovime, et erakorraline abi on ka Põlva haigla prioriteediks," selgitas Seer.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: