Põlva haigla nõukogu juhi hinnangul on sünnitusabi lõpetamiseks piisavalt põhjusi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Põlva haigla.
Põlva haigla. Autor/allikas: ERR

Põlva haiglas sünnitusabi jätkamine nõuaks lisaraha ning sotsiaalminister Tanel Kiik oleks valmis rahataotluse valitsusse viima. Põlva vallavolikogu ja riigikogu liige Tarmo Tamm ütles, et tema pole sünnitusabi lõpetamiseks ühtegi sisulist argumenti kuulnud, kuid haigla nõukogu esimees ja Tartu ülikooli kliinikumi haldusjuht Marek Seer kinnitas ERR-ile, et põhjusi on piisavalt.

Marek Seer, kuidas sünnitusabi praegu Põlvas korraldatud on? Kas vastab tõele, et osad arstid sõidavad kliinikumi poolt lähetatuna Tartust kohale?

Kliinikumi poolt lähetatud tohtreid praegu minu andmetel ei ole. Põlva haigla juht on ise lahendanud selle olukorra ja tal on personal olemas. Nii nagu nõukogu otsuses kirjas, on 2019. aasta lõpuni sünnitusabi teenus tagatud Põlva haiglas.

Aga kas selle sama personaliga saaks juhul, kui lisaraha vajadus ära kaetaks, ka pärast aasta lõppu sünnitusabi osutada?

Ei, kindlasti mitte. Me oleme liikumas selles suunas, et me reorganiseerime ja korrastame teenuseid oma kontserni sees. Nii et seda mõtet, kas viis aastat veel jätkata, ei ole küll hetkel laual.

Miks ei saaks Põlvas nii nagu praegu, edasi minna?

Sellel väga lihtsal põhjusel, et me oleme asunud ellu viima Naistearstide Seltsi arengukava ja Põlva haigla nõukogu tegi eelmisel aastal otsuse, et sünnitusabi teenus korraldatakse ümber. See tähendab, et sünnieelne tegevus ja pärast sündi tegevused - koduvisiidid, ämmaemanda vastuvõtud, günekoloogi vastuvõtud ja pediaatri ambulatoorne vastuvõtt - jäävad, aga sünnitus kui selline siirdub kas Lõuna-Eesti haiglasse või Tartu ülikooli kliinikumi.

Arengukava kui selline iseenesest pole ju vajadus. See on mingisugune...

...dokument. Jah, arengukavas on toodud välja sündide arvud, erinevad kvaliteedikriteeriumid ja sellest lähtuvalt on tehtud arengukavas ettepanek, et Valga, Võru ja Põlva maakonnas peaks olema üks sünnitusabi teenust pakkuv raviasutus ja selleks on Lõuna-Eesti haigla.

Mis siis selle muudatuse tulemusena paremaks läheb?

Esiteks see, et me keskendume haigla nendele teenustele, mida on haiglas otstarbekas jätkata. Selge on see, et kõiki teenuseid killustatult kõikides kohtades ei ole kvaliteedi mõttes mõistlik pidada. Ja nii on otsustatud arengukavas.

Mainisite kvaliteeti. Kas praegu on Põlva haigla sünnitusosakonnas kvaliteediga mingi mure?

Kvaliteet koosneb mitmetest komponentidest. Üks asi on piisav personali hulk. Teine asi on pädev personali hulk. Kõik need kaasaegsed ravimeetodid, sealhulgas ka epiduraal ja kõik sellised asjad. [Epiduraalanalgeesia käigus viiakse valuvaigistav aine selgroolülide sees olevasse ruumi – toim] Käesoleval hetkel on seal, jah, väikest arenguruumi.

Milles see arenguruum seisneb?

Näiteks see, et ei ole täna väga jõuliselt arendatud neid tegevusi, milleks on kodune ämmaemandusabi. Ei ole keskendutud epiduraalse anesteesia väljaarendamisele. Nii et, ma arvan, neid on piisavalt.

Ja mõistlikum oleks siis minna arengukavaga edasi, mitte hakata Põlvas teenuseid välja arendama?

Absoluutselt. Arengukavasid ju tehaksegi selleks, et arendada teenuseid. Kurb on see, et sellest ei taheta aru saada. Ja nüüd me oleme asunud seda arengukava täitma ja nüüd heidetakse seda ette. See ei ole ka korrektne.

Aga olekski vaja selgitada, mis läheb muutusega paremaks. Praegu poliitikud räägivad, et Põlvast kaob midagi ära.

Sündide väike arv on ka see põhjus ja seetõttu on selle väikese arvu sünnitajate ohutu sünnituse tagamine Lõuna-Eesti haiglas ja Tartu ülikooli kliinikumis otstarbekas. Kvaliteet on ikkagi see lõppmärksõna.

Ja umbes 250 sünnitust aastas ei taga seda, et kirurgidel ja ämmaemandatel oleks vajalikud protseduurid käe sees?

See ei taga seda, justnimelt. See baseeruks sel juhul ainult tugeval valmisolekul, aga me peame keskenduma ka teistele teenustele. Selline subsideerimine ei ole jätkusuutlik tegemine ja lõppkokkuvõttes kannatab selle all kvaliteet.

Niisiis, kui septembri lõpus haigla nõukogu koguneb, kas siis vähemalt kliinikumi poolt on nõukogu seisukoht, et arengukavaga minnakse edasi ja valitsuselt lisaraha ei küsita?

Ma ei saa seda teile küll praegu vastata. Milliseks kujuneb nõukogus arutelu, seda ma saan öelda siis, kui nõukogu on oma otsuse teinud.

Ehk see, mis me seni rääkisime, on teie seisukoht?

See on see, millest me oleme lähtunud eelnevalt tehtud otsuste põhjal.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: ERR-i raadiouudised

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: