Tere tulemast stuudiosse Reformierakonna juht Kaja Kallas.

Tere.

Mis mõte on ministrit umbusaldada, kui on juba ette teada, et see umbusaldus kukub läbi?

Ei ole ju ette teada. Kui me vaatame seda, mida ütlesid välja Isamaa riigikogu liikmed, varasemalt, mida ütles Isamaa fraktsiooni juht ja mida ütles ka Isamaa erakonna juht, siis nad ju ütlesid, et Järvik peab võtma poliitilise vastutuse.

Uskusite, et nad tulevad teie poole üle, kuigi eile veel nad istusid siinsamas stuudios rõõmsat kolmekesi reas?

Loomulikult nad istuvad rõõmsalt kolmekesi reas ja nad on seal koalitsioonis kolmekesi koos. Täna oli aga see, et 56 koalitsiooni häälest oli järele jäänud 51. Täpselt niipalju, et see umbusaldus läbi ei läheks. Ja rääkides ükshaaval Isamaa saadikutega, siis neil oli ebamugav, paljudel oli neist väga ebamugav olla, sellepärast et ega need faktid on ju teada. Ja seal suures saalis ikkagi ilmnes, et et maaeluminister ei saa aru ministri vastutusest ja ta tegelikult ei sobi sellele ametikohale. Nii et ega ma arvan, et, et ega nemad ka ei vajutanud seda nuppu nii-öelda kerge südamega.

Kas sellel sammul polnud äraspidist efekti, et nüüd ikkagi on koalitsioon tugevam, kui ta oli siin nädala alguses?

Te räägite poliittaktikast, aga mina räägin põhimõtetest ja väärtustest. Kui me vaatame seda, mida maaeluminister üritab korda saata - on selged tõendid selle kohta, et ta on eelistanud erahuvi avalikule huvile, kuigi ministrina peaksid alati seadma ikkagi riigi ja avaliku huvi esimesele kohale. Ta on valetanud. Ja mäletame, et kui valetas väliskaubandus- ja IT-minister, siis oldi ju väga resoluutsed, öeldi, et ei, see ei sobi mitte, see on kõige hullem patt, mis inimesel üldse saab olla. Maaeluminister on valetanud korduvalt ja see justkui ei loe. Nii et nüüd, kui koalitsioon ei tee midagi sellega, siis see patt jääb nende hingele. Aga kui opositsioon ka ei tee midagi ja me aktsepteerime sellist käitumist, siis iga korraga, see läheb ju järjest hullemaks.

Nii et opositsioonina on meil ikkagi neid tööriistu käes. Piiratud arv, aga umbusalduse avaldamine on üks nendest. Me saime küsitleda maaeluministrit, muidu ta ju riigikokku ei tule. Ta oli kutsutud komisjoni, ta ütles, et tal ei ole aega, ta tuli meile riigikogu ette, vähemalt me saime küsida küsimusi. Vastuseid küll ei saanud, aga siiski.

Aga miks Jevgeni Ossinovski sellel umbusaldusel ei osalenud, kas vastab tõele, et sotsid tahtsid ikkagi sellega oodata?

Seda, miks Jevgeni ei osalenud, peab temalt küsima. Võib-olla tal on teadmist maaeluministri kohta, mida ta teistele ei avalda, aga ma tõesti ei oska tema eest rääkida.

Miks ta ei oodanud ära riigisekretäri komisjoni tulemust?

Aga sellepärast, et see on olemuslikult vale. Kui me vaatame maaeluministri või mistahes ministri tegevust, siis me peame andma sellele poliitilise hinnangu, peab võtma poliitilise vastutuse ja seda ei saa delegeerida ametnikele, kes on veel peaministri alluvuses. Teine asi, mis sellega tehakse, on see, et minnakse kaasa selle retoorikaga, et uurimisasutused justkui polegi pädevad oma tööd tegema. Kui te mõtlete selle peale, et maaeluministri nõuniku suhtes ja sama kaasuse suhtes on algatatud ka kriminaalmenetlus, ehk prokuratuur juba uurib. Ja kui nüüd peaminister moodustab mingi erikomisjoni, siis ta igal juhul seab kahtluse alla ka need tulemused, mis võivad prokuratuurist tulla. Nii et minu arvates see ei ole õige. Ametnik ei saa anda moraalseid hinnanguid, neid moraalseid hinnanguid saavad anda ikkagi ainult poliitikud.

Kas see komisjon päästab Jüri Ratase valitsuse?

Selle komisjoni eesmärk on ju võita aega. Kümme päeva on päris pikk aeg. Lootus on ilmselt, et kuidagi tulevad uued skandaalid, uued mõtted peale. Täiskuu läheb ka mööda ja siis saab minna rahulikult edasi, nii et mitte midagi ei tehta. Aga, mis täna tuli seal ka välja ja mis minu arvates on väga ohtlik, on see, et selle umbusalduse käigus tuli välja, et maaeluminister eile (kolmapäeva - toim) õhtul on üritanud kiiresti muuta maaeluministeeriumi põhimäärust nii, et kaotada ära toiduohutuse asekantsleri ametikoht ja sellega saada inimesest lahti, kes talle ei meeldi. Et kui selle kümne päeva jooksul tehakse selliseid tegusid, siis see asi on ju läinud veel hullemaks ja Eesti on kindlasti saanud kannatada.

Kas on üldse võimalik, et jäävad ametisse nii kantsler, asekantsler kui ka minister?

Väga raske on seda koostööd ette kujutada. Igasuguse juhtimisteooria kohaselt kõik ei saa jätkata, sest nad ei saa koostööd teha. Et kes meist siis lahkub, on lõpuks küsimus. Loomulikult ministril pärast kuue kuu möödumist on võimalik oma kantsler vabastada, kuna neil koostöö ei suju. Aga minu meelest on oluline siin mõelda, et mis on see põhjus, miks see kantsler vabastatakse. Kui praegu on põhjus see, et kantsler asus Eesti riiki kaitsma nende tegude eest, mida maaeluminister soovis teha või juhtis tähelepanu sellele huvide konfliktile, siis see on ju see, mida me inimestelt ootame. Me ootame ametnikelt seda, et nad ei ole mitte poliitilised, vaid nad on igal ajal ikkagi Eesti eest väljas.

Tuleme tagasi umbusaldamise juurde, kas see polnud mitte praegu vajalik, sellepärast, et valitsuskriisilt hakkas tähelepanu nihkuma teie väljaütlemise peale ehk saada nüüd see fookus nii-öelda tagasi?

See oli Jüri Ratasest muidugi väga osav nipp, et seda nii suureks mängida. Tema soov oli see tähelepanu kindlasti sealt ära viia. Aga täna seoses umbusaldusega saime me väga palju küsimusi esitada ja need kahtlused ikkagi jäid üles.

See oli teie vastukäik siis Jüri Ratasele?

Ei. Me ju rääkisime umbusaldusest juba siis, kui need kahtlused ilmnesid. Tegelikult isegi juba siis, kui oli ainult see esimene, listeeriaskandaal. Juba siis oli küsimus, et ta on nii palju valetanud, kas peaks teda umbusaldama, ta ei tohi selles ametis jätkata. Kui tuli veel see huvide konflikti kaasus, kus ikkagi on üsna selge, et minister oma sõprade või tuttavate erahuve ja oma nõuniku klientide erahuve eelistab avalikele huvidele, siis millist alust teil veel on vaja? Neid rikkumisi on juba üksjagu.

Aga tuleme teie sõnakasutuse juurde. Te ütlesite "Aktuaalses kaameras", et Jüri Ratas müüks Eesti maha, kui ta saaks jätkata peaministrina. Kas te olete täna valmis vabandama?

Esiteks, mina ei ole rääkinud riigireetmisest, mida Jüri Ratas üritab mulle inkrimineerida.

Kuidas saab seda veel tõlgendada, et müüks maha Eesti kui mitte reetmisena?

Kui me võtame näiteks Eesti Õigekeelsussõnaraamatu või Eesti seletava sõnaraamatu, siis seal "maha müünud" tähendab "oma veendumustest loobunud". Seal ei ole reetmise kohta mitte ühtegi sõna, mitte ühtegi vastet mahamüümisele ei ole reetmisega viidet. See on see dramaatika, mida tema soovis sellele lisada. Aga, mida ma ütlesin sellega, on see, et Jüri Ratasel ei ole põhimõtteid. Et Jüri Ratas on oma põhimõtetest, oma väärtustest, oma lubadustest loobunud. Selleks, et olla selle valitsuse peaminister, ja täpselt nii see ju ka on.

Igatahes paljusid inimesi see ärritas ja ikkagi osad inimesed mõistavad seda teisiti, oli see väljaütlemine viga?

See on huvitav. Esiteks mulle tundub, et need reageeringud on väga kahepalgelised, et kui vaadata kõiki neid väljaütlemisi, mida Jüri Ratase koalitsioonipartner on öelnud. Ja tõesti öelnud riigireetmise kohta, et Jüri Ratas on Kremli viigileht. Nädal aega pärast neid väljaütlemisi tegi Jüri Ratas nendega valitsuse. Ma ei mäleta, võib-olla teie olete ajakirjanikud, te teate, et võib-olla oli ka mingi avalik vabanduse palumine, võib-olla oli, ma lihtsalt ei mäleta seda. Aga kas te ei ole väsinud juba sellest, et me räägime ainult sellest, et kes mida ütles?

Aga poliitiku tööriist on sõna ja sellepärast peab sellest rääkima.

Aga minu meelest me peaksime rohkem rääkima sisust. Näiteks täna meil on Reformierakonna 25. aastapäev ja ma esinesin seal ka kõnega, et rääkida nendest teemadest, nendest väljakutsetest, mis meil ees seisavad. Me vaatame - Lõuna-Eestis on suur torm, mis võtab mitmeks päevaks elektri, meie elutähtsad teenused on seotud elektriga, ja kui palju see meie elu halvab. Need on need mured, millega me tegelikult peaksime tegelema, mitte sellega, et kes mida ütles ja kes mille eest vabandama peaks

Ometi te teete ise samamoodi. Kui keegi koalitsioonis midagi ütleb, siis te toote selle välja ja see ongi ju poliitikute töö.

Jaa. Aga loomulikult me peame välja tooma, kui solvatakse inimgruppe või kui rünnatakse vähemusi või õõnestatakse õigusriiki,. Meie peame kõike seda välja tooma. See on uus tase, kuhu me oleme jõudnud ja see ei tohiks nii olla. Lomulikult me kõik peame oma sõnu valima ja olema lugupidavamad, aga ikkagi... Ma saan aru, et hästi lihtne on ainult rääkida sellest, kes mida ütles, aga palju olulisem oleks rääkida nendel sisu teemadel, mis Eesti inimeste elu päriselt mõjutavad.

Kas see väljaütlemine oli ebaõnnestumine? Te ei plaaninud seda nii, või oli see teadlik valik?

See, et Jüri Ratas on oma põhimõtetest loobunud, on kindlasti seisukoht, mille taga ma seisan. Kui me vaatame seda, kuidas Jüri Ratas ütles, et ta ei tee EKRE-ga koostööd. Ta ütles seda neli korda enne valimisi. Ja kellele ta esimesena helistas pärast valimisi, oli EKRE esimees Mart Helme. Kui me vaatame koalitsioonilepingut, siis Isamaa saab sealt pensionisüsteemi lõhkumise, EKRE saab platvormi referendumi näol vähemuste ründamiseks, aga mida saab Keskerakond? kõik on ära antud. Või võtame veel järjest. Vähemuste, inimgruppide ründamise. Naistearstid, Tallinna Ülikooli õpetajad, teadlased ja teised. Aga tema laseb seda ju juhtuda. Kui me võtame Eesti maine kahjustamise läbi igasuguste valge ülemvõimu käemärkide ja kõige sellise, siis sellel ei oleks tähtsust, kui need inimesed ei oleks ministrid. Kui nad on ministrid, siis nad esindavad Eesti valitsust, Eesti valitsus on Eesti nägu väljaspool Eestit. Sellel on mõju. Kui sul on mingid põhimõtted, mingid väärtused, mingid lubadused, mis on pühad, siis ma küsin, mis need on, kui kaugele me laseme sellel asjal veel minna? Praegu on näiteks korruptiivsed seosed tulnud maaeluministriga ja tal lubatakse edasi olla, ta saab jätkata ministrina, ta saab jätkata selle tegevusega. Kuhu see piir on nihutatud?

Kas Jüri Ratase ründamisega te veel rohkem ei tsementeeri seda valitsust, et nad küll hoiavad hambad risti, aga nad ikka lähevad edasi?

See ei ole nüüd küll minus kuidagi kuidagi kinni, see valitsus on ju koos ka väga objektiivsetel asjaoludel. Isamaa on selles valitsuses niikaua, kui nad saavad pensionisüsteemi lõhutud, see objektiivne alus on neil olemas. Enne seda nad niikuinii sealt ära ei tule. EKRE-l on ainus võimalus üldse olla valitsuses just selles valitsuses. Need on objektiivsed asjaolud. Mina ei ole ju rünnanud, mina vastasin küsimusele, kas ma olen valmis minema Jüri Ratase poolt juhitavasse valitsusse, kus Jüri Ratas on peaminister ja ma vastasin, et ma ei ole, sellepärast et ta on peaministrina kõikidest põhimõtetest loobunud ja ma nii ei saa. Minul on mingid põhimõtted ja see ongi huvitav, et tegelikult põhimõttekindlus peaks olema tänapäeval ikkagi ka hinnatud.

See pole esimene justkui aps, mida te Jüri Ratase suunas teete. Umbusaldasite teda ka ebaõnnestunult. Miks sellised käigud järjest?

No ajalugu hindab, kes on eksinud ja kes ei ole. Kui ajaloos vaadatakse kõigele sellele tagasi, siis ma millegipärast arvan, et minu käike ei hinnata mitte negatiivsena, vaid minul käike hinnatakse ikkagi sellena, et, et meie üritasime Eestit lõhkumise eest kaitsta ja tegime seda kõikide vahenditega, mis on meie käsutuses. Ja see tõepoolest on nii.

Teie valija ootab, et te saaksite võimule, aga need sammud liigutavad seda paati teises suunas.

Kui Mart ja Martin Helme said valitsusse nädal aega pärast seda, kui nad olid öelnud, et Jüri Ratas on Kremli viigileht. See on veidi silmakirjalik. Ja see solvumine on pisut teeseldud ja väga valikuline.

Kui on nii palju neid umbusaldamisi järjest, siis kas see ei devalveeri umbusaldamist kui sellist tugevat poliitilist käiku, kui need järjest läbi kukuvad?

Teate, kui te arvate, et meile väga meeldib neid umbusalduse järjest teha ja kogu aeg neid toota, siis te eksite. Meile ei meeldi neid umbusaldusi teha, aga meil ei jää lihtsalt midagi muud üle, sest meile ei meeldi ka see, mida need valitsuse liikmed teevad. Meile ei meeldi see, kuidas õõnestatakse õigusriiki, meil ei meeldi see, kuidas rünnatakse vähemusi. Meile ei meeldi see, kuidas üritatakse riiki oma sõpradele taskusse toppida. Paratamatult me peame sellele reageerima, sest vastasel juhul järgmine kord, kui on järjekordne selline asi, siis öeldakse, et aga eelmine kord ei umbusaldanud. Miks te seekord, miks see on nüüd siis hullem kui see eelmine? Me tahaksime ka tegeleda sisu küsimustega, aga meil paraku ei jää mitte midagi üle, kui see valitsus toimetab nii nagu ta toimetab.

Kas see Järviku juhtumi saab üldse laheneda nii et hundid söönud, lambad terved?

Järviku juhtum saab laheneda ainult nii, et Järvik ministrina ei jätka. Ta on näidanud väga selgelt, et see amet käib talle üle jõu ja ta ei mõista selle ametiga kaasnevat vastutust ja seda, et ta on seal ikkagi avaliku huvi esindamiseks. Ta peab kaitsma Eesti maksumaksjat, ta peab kaitsma Eesti riiki.

EKRE juhtpoliitikud on rünnanud prokuratuuri ja üks näide, mida nad toovad, on reformierakondlase Eerik-Niiles Krossi abikaasa Mary Krossi juhtum, kus siis põhimõtteliselt kriminaalasi lõpetati oportuniteediga avaliku huvi puudumise tõttu. Kas te saate aru, et see riivab osade inimeste õiglustunnet?

Jah, ma olen sellest lugenud, aga oportuniteet ei tähenda ju tegelikult karistusest pääsemist. Oportuniteediga lõpetamine tähendab seda, et ta maksab trahvi, mis on oli minu meelest 3000 eurot ja menetlus lõpetati sellepärast, et see oleks võtnud aega ja raha. Oportuniteedi kasutatakse menetluste lõpetamiseks just maksumaksja raha kokkuhoidmiseks. Noh, ma ei tea, siin on vaidlus selle üle, et kas seal on selline avalik huvi, et oleks pidanud seda edasi menetlema.

Teie olite vandeadvokaat, kuidas teie näete seda, et kas prokuratuur tegi oma tööd hästi?

Alati on parem, kui asjad saab lõpetada kokkuleppel ja pikka menetlust ei ole. Menetlus on kurnav riigile. Seal peab kohtunik olema. Kohtuasjade järjekorrad on väga pikad, selle üle kurdetakse, et miks menetlused võtavad nii palju aega. Aga nad võtavad sellepärast aega, et meil on vähe kohtunikke ja nendel kohtunikel on palju asju. Ja kui nad peavad menetlema selliseid väikseid asju, milles puudub menetlushuvi, siis see aeg ju on piiratud. Alati, kui sa teed midagi, ei tee sa midagi muud, võib-olla samal ajal mingi oluline korruptsiooni kaasus on menetlemata, võtab tohutult aega, võib-olla mõni raske isikuvastane kuritegu. See on see valikukoht.

Kas teile tundub ka siis, et seal ei olnud avalikku huvi?

Kui me räägime puhtalt sellest mitte Mary Krossi isikust, kelle vastu on suur avalik huvi, vaid sellest menetlusest sellest rikkumisest, siis selle suhtes ei ole ju suurt avalikku huvi. Kahju keegi ju ei kannatanud ja...

Aga ühiskond ju kannatas kahju, sest see oli väga poliitiliselt laetud juhtum.

Ma lähen siin väga libedale teele, minnes tagasi oma vanasse rolli, kus ma olin advokaat. Meil on võimude lahusus ja meil on õiguskaitseorganid, meil on prokuratuur, meil on uurimisorganid, meil on kohtud, kes on poliitikutest lahus. Ja tegelikult ei ole õige minna sinna pärusmaale ja hakata kritiseerima teise võimu tööd ja andma sellele hinnanguid. Ma ei tea, kas seal on võimalik edasi kaevata või ei ole, kes iganes seda tahab teha, aga igal juhul kohus on niimoodi otsustanud ja nii on.

Räägime lõpetuseks kiirelt ka reitingutest. Reformierakond kaotas mõned punktid, Keskerakond tõusis. Samas, Jüri Ratas on nüüd peaministrina väga nii-öelda soositud, kui teie reiting seal langes. Kas Keskerakond teeb midagi õigesti ja Reformierakond valesti?

Reformierakond võitis valimised väga suurelt. Meil on siiski üheksa kohta rohkem riigikogus, kui on Keskerakonnal, seega Reformierakond teeb kindlasti väga paljud asjad õigesti. Nüüd, mis puudutab neid reitinguid, siis tõepoolest neid reitingu erinevaid agentuure on väga palju ja enamuses me oleme ikkagi Keskerakonnast üle 10 punkti ees, nii et ma küll arvan, et me teeme täiesti õigesti.

Mis te arvate, kuidas teie kurikuulus väljaütlemine "Aktuaalses kaameras" mõjutab tulevasi reitinguid?

Pole õrna aimugi.