Toomas Sildam: ploomikompott ja tikud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Nüüdses valitsuses ja laiemalt parlamendiski – kui seda kõike võrrelda Jaak Jõerüüdi kirjeldatud ploomikompotiga – on tõesti soola, sinepit ja bensiini. Aga tikke või välgumihklit veel laval ei ole, leiab Toomas Sildam Vikerraadio päevakommentaaris.

Praeguse valitsemise kohta võib kasutada erinevaid klišeesid. Näiteks öelda parastavalt või isegi kahjurõõmsalt, et just rahvas valis 3. märtsil selliste jõujoontega parlamendi.

Või ohata klassikuid korrates – aeg liigestest on lahti. Veel radikaalsemad saavad tsiteerida diplomaadi ja kirjaniku Jaak Jõerüüdi viimast raamatut "Poliitiline daamikinnas", kus üks tegelane arutleb poliitika kohta järgmiselt: "Piisab, kui ma üldistatult ütlen, et poliitikud on enamasti justkui trükivead inimkonna saatuseraamatus."

Nüüd nimetab Jaak Jõerüüt meie poliitilist argipäeva ploomikompotiks soola, sinepi ja bensiiniga.

Tikke ega välgumihklit veel laval ei ole

Jüri Ratase teises valitsuses ja laiemalt praeguses parlamendis – kui seda kõike ploomikompotiga võrrelda – on tõesti seda kõike. Soola, sinepit ja bensiini. Aga tikke ega välgumihklit veel laval ei ole.

Öelda, et Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus oleks ühtne meeskond, oleks ilmselge liialdus ja raagus jõulukuuse peitmine hõbepaberist kaunistuste taha. Ebamugavust ja piinlikkust tunnevad võrdselt nii Keskerakond kui ka Isamaa.

Vaid kaks viimase nädala näidet.

EKRE siseminister Helme räägib, kuidas prokuratuur algatab poliitiliselt motiveeritult kriminaalasju. Selle peale ütleb peaminister Ratas, Keskerakond, et tema usaldab prokuratuuri 100 protsenti ja justiitsminister Raivo Aeg, Isamaa, nimetab EKRE süüdistusi jälestusväärseteks.

Või usaldamatusega silmitsi seisev maaeluminister Mart Järvik, taas EKRE, süüdistab tema loos selgust otsivat peaministrit, et tollele on sõnad suhu pannud maaeluministeeriumi kantsler, keda minister vallandada tahaks.

Peaminister saadaks selle ministri kergel meelel valitsuse ukse taha, aga minister keeldub ise minemast ja EKRE ähvardab jõuvõtete korral valitsusest lahkuda.

Seepeale võtab Ratas aja maha ning palub riigisekretäril kümne päevaga minister Järviku segadustega varjutatud tegevusse selgus tuua. Mispeale Järvik teatab parlamendis, äsja moodustatud riigisekretäri komisjonile tähelepanu pööramata ja ülima kategoorilisusega: "Ma ei astu tagasi ja see on lõplik seisukoht."

Keskerakonna ja Isamaa fraktsioonid avaldavad seejärel riigikogu hääletusel minister Järvikule usaldust. Mitte põhjusel, et nad teda usaldavad, vaid nii otsustasid erakondade juhid.

Kogu lugu näeb välja kummaline ja kõrvalseisjale raskesti mõistetav: et miks peaminister ise ei otsusta, see on ju tema valitsus ja miks on vaja veel mingit ametnike komisjoni, kelle kätega lahendada probleemse ministri personaalküsimus? 

Põhjus on lihtne. Jüri Ratas ei taha visata tikku kirjanik Jõerüüdi kirjeldatud ploomikompotti, mille üheks komponendiks on, nagu mäletame, bensiin.

Ebanormaalsus ei saa muutuda normaalsuseks

Nii see poliitiline päike paistabki – opositsioonile rõõmuks ning Keskerakonnale ja Isamaale valuks. EKRE kasutab tumedaid päikeseprille, mille taha teised eriti ei näe. Lihtsad pealtvaatajad kissitavad silmi ja proovivad horisondil pidepunkti leida.

Kas tõesti on poliitilise soliidsuse eeldamine parlamendierakondadelt juba täiesti üleliigne idee, küsib Jaak Jõerüüt Postimehes ilmunud arvamusloos.

Ei ole. Vastupidi, seda tuleb üha uuesti ja uuesti meenutada. Ebanormaalsus ei saa muutuda normaalsuseks. Aga nii juhtub ainult siis, kui me ise selle normaalsuseks muudame ja seda normaalsusena tunnistame.

Näiteks vabandamine, kui oled kedagi solvanud, on normaalne.  Nii ongi Jüri Ratasel põhjust eeldada, et opositsiooni liider, Reformierakonna esimees Kaja Kallas tema ees vabandaks. Sest lause, et Ratas müüks Eesti maha, kui ta saaks vaid peaministrina jätkata, on lahmiv ja solvav. Keskerakond sai ettekäände alustada vasturünnakut Kaja Kallase suunas, nõudes, et ta Ratase ees vabandaks.

Aga tahaks näha, et Keskerakonna juhid nõuaksid sama kõlavalt siseminister Mart Helme vabandamist, sest siseminister solvas Eestit kui õigusriiki, rääkides poliitiliselt motiveeritud kriminaalasjade algatamisest. Nõudmist selliseks vabandamiseks me ei kuule. Seni on EKRE juhtide eest vabandanud ja nende ütlemisi pehmendanud ikka Keskerakond.

Peaminister Ratas ütles mõne päeva eest riigikogus, vastates sotside esimehe Indrek Saare küsimusele, et tänane koalitsioon EKRE, Isamaa ja Keskerakonna vahel on hea koalitsioon. "Ma arvan, see on Eestile hea koalitsioon, parim tänases kontekstis," lisas Ratas.

See on ainus koalitsioon, kus Keskerakond saab endale peaministri positsiooni. Ja üks kahest võimalusest, kus Keskerakond on valitsuses, kuna teine võimalus oleks Reformi- ja Keskerakonna koalitsioon.

Vaadates aga Kaja Kallase ja veel mitme reformierakondlase lõppeva nädala väljaütlemisi, siis ei kuulu nende eelistus uue teoreetilise valitsuse puhul Keskerakonnale. Pigem näib Reformierakond tahtvat liitu koos Isamaa ja sotsiaaldemokraatidega. On tõesti keeruline, vähemalt praeguste inimsuhete tõttu, kujutada ette Kaja Kallast ja Jüri Ratast asjalikult ühe laua taga valitsusleppe punkte arutamas ja ministrite portfelle jagamas.

Seda tunneb ka Keskerakond. Võimalus kukkuda valitsuse vahetusega opositsiooni annab Jüri Ratasele täiendava argumendi hoida tikud taskus ja võtab talt soovi maaeluministrit vahetades käituda viisil, mis võrduks Zippo välgumihkli kaane lahti lükkamisega bensiinise ploomikompoti lähedal. Praegu ta küll ei taha, et EKRE valitsusest minema marsiks või Isamaa leiaks ühise keele ja mõtted taas Reformierakonnaga.

Sotsioloog Juhan Kivirähk nimetab praegust valitsust naeruväärseks koalitsiooniks ja loodab, et just Isamaa tõmbab sellele lõpuks kriipsu peale.  Nii võibki minna, kui pensioni II sammas on vabatahtlikuks muudetud ja Isamaa täitnud oma peamise valimislubaduse.

Aga seni ütlevad poliitikahuvilised, et praegune peaminister otsustab vähem kui võiks või lausa peaks. Avaliku arvamuse uuringud näitavad midagi muud. Jüri Ratast peaministrina toetab 36 ja opositsiooniliidrit Kaja Kallast 25 protsenti inimesi. Ratasel on konfliktide lahendaja kuvand.

Ent nii mõnigi kordi ei ole see mitte konflikti lahendamine, vaid konflikti peitmine või lahenduse edasilükkamine. Et jumala pärast, bensiin ploomikompotis ei plahvataks.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: