"Ajakirjaniku hagemine ja süüdimõistmine ei ole kuskilt otsast aktsepteeritav ja see on igasuguse loogika vastane," kommenteeris Kala Postimehe ajakirjanike hagemist ja süüdimõistvat otsust.

Tema sõnul on ajakirjanduses vastutuse küsimus selge, see on fikseeritud ajakirjanduseetika koodeksisse, millest meediaorganisatsioonid oma töös lähtuvad.

"Eetikakoodeksi järgi vastutab avaldatu eest meediaorganisatsioon, seega süüdi saab mõista info avaldajat," ütles Kala.

Ajakirjanduseetika koodeksis on kirjas, et ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest ning ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon. Lisaks on toimetusel kohustus kontrollida eelkõige kriitilise materjali korral informatsiooni tõesust ja allikate usaldusväärsust.

"Ajakirjanikule ei tohi isiklikku vastutust lükata. Kui ajakirjandusorganisatsioon on eksinud, siis see ongi toimetuse ja peatoimetaja vastutus muuta tööprotsesse selliselt, et ei oleks tulevikus võimalikud enam sellised olukorrad."

Ajakirjanik vastutab oma töö eest niikuinii, kinnitas Kala.

"Karta, et ajakirjanik ei vastuta, kui talle ei esitata isiklikku süüdistust, ei ole põhjendatud, sest kui organisatsioon vastutab, korraldab ta oma töö nõnda ümber, et ajakirjanik, kes meelega või kogemata ebatõest teavet edastab, selles organisatsioonis enam ei tööta," põhjendas Kala.

Ajakirjanike kohtusse andmist ja süüdimõistmist peab ta ohtlikuks tendentsiks ajakirjanduse tervise seisukohast.

"See tekitab olukorra, kus ajakirjanik hakkab keeruliste teemade puhul tegema valikuid, kus ta ei pruugi neid kajastada, sest teda ähvardab isiklik süüdimõistmine või kohtu alla andmine. See on stressirohke situatsioon," põhjendas Kala.

Advokaat Paul Keres, kes kaitses ka Postimehe ajakirjanikke, peab ajakirjanike hagemist ka mõttetuks.

"Tegelikult on ajakirjanike isiklik hagemine hageja seisukohalt täiesti mõttetu, sest kui see asi puudutab üht ja sama artiklit või lugu, siis sellest loost tekkiv kahju on ikka üks ehk ta ei saa rohkem raha, kui ta saab üksnes meediaväljaande hagemisel – küsimus on lihtsalt selles, kuidas kohus selle kahjuhüvitise meediaväljaande ja ajakirjanike vahel ära jagab," selgitas Keres. "Nii et muud eesmärki, kui ainult ajakirjanikke kiusata, hagejal olla ei saa, see saab olla vaid ajendatud isiklikust kättemaksust."

Sel nädalal jõustus süüdimõistev otsus endiste Postimehe ajakirjanike Joosep Värgi ja Risto Berendsoni kohta, kes kumbki peavad maksma 500 eurot hüvitist artiklis esitatud väidete kohta, mida hageja nimetas valedeks.