Koorberg: kohus ja ajakirjanikud käsitavad avaliku elu tegelase mõistet erinevalt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ajalehed
Ajalehed Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Ettevõtja Margo Tominga juhtumit puudutanud kohtuotsusest selgus, et kohtuniku hinnangul pole tegemist üldse avaliku elu tegelasega, keda ajakirjandus peaks käsitlema. Ajakirjandusõppejõud, pikaajalise peatoimetaja kogemusega Väino Koorberg leiab, et Tomingas siiski on ajakirjaniku jaoks avaliku elu tegelane, kuid ajakirjanikud ja kohtunikud võivadki seda mõistet erinevalt käsitada.

Möödunud nädalal jõustunud kohtuotsus, millega mõisteti süüdi kaks endist Postimehe ajakirjanikku, torkas silma ka selle poolest, et lisaks sisulisele faktitäpsuse vaidlusele väitis ettevõtja Margo Tomingas, et ta pole avaliku elu tegelane, kellele ajakirjandus tähelepanu peaks osutama.

Vaidlusalune artikkel kandis pealkirja "Bordelliärika kautsjoni taga Sarapuu väimees", millega viidati otseselt bussiäris tegeva AS Atko Grupi juhi Tominga peresidemetele poliitperekond Arvo ja Kersti Sarapuuga.

Kohus nõustus suurettevõtte juhi arusaamaga, et ta ei ole avaliku elu tegelane.

"Hageja ei ole kohtu hinnangul avaliku elu tegelane, kelle igasuguseid eraelu aspekte peaks ajakirjanduses kajastama. Samuti ei ole tegemist teemaga, mis vääriks kajastamist," hindas kohtunik Vallo Kariler.

Põhjenduseks toodi varasemad riigikohtu lahendid, mis viitavad ajakirjanduseetika koodeksile. Seal on avaliku elu tegelase mõistet selgitatud nii: "Poliitilist ja majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist informatsiooni valdavaid isikuid käsitab ajakirjandus avaliku elu tegelastena, kelle üle on ajakirjanduse tavalisest suurem tähelepanu ja kriitika õigustatud. Samuti käsitab ajakirjandus avaliku elu tegelastena neid, kes teenivad elatist enda isiku või loomingu eksponeerimisega."

Kohus leidis, et Atko Grupi juhtimine, mis koondab enda alla mitmeid bussi- ja reisifirmasid, ei tee Tomingast veel avaliku elu tegelast ajakirjanduseetika koodeksi mõistes.

"Tegemist on erafirma juhiga, kes ei valda olulist majanduslikku võimu, mille tõttu võiks avalikkuse tähelepanu tema suhtes olla tavapärasest suurem," leidis kohus. "Samuti ei tee hagejast avaliku elu tegelast käesoleval hetkel asjaolu, et kunagi ta võis avaliku elu tegelane olla. Avaliku elu tegelaseks olemist peab ajakirjandus hindama igakordselt antud isiku kohta midagi avaldades. Avalikku huvi ei saa samastada ajakirjaniku või teiste isikute uudishimu ega erahuvidega. Isiku eraelust kirjutades peab avaldaja igakordselt veenduma selles, et tegemist on põhjendatud huviga."

Koorberg: suure ettevõtte juht omab majanduslikku mõju

Pikaaegne Õhtulehe peatoimetaja ja pressinõukogu liige, nüüdne ajakirjandusõppejõud Väino Koorberg ütleb, et ei taha kohtuga vaidlema hakata, kuid möönab, et ajakirjaniku vaade avaliku elu tegelase mõistele on ilmselt laiem kui kohtul.

"Kohtud ja ajakirjandus kaaluvad neid asju pisut erineval moel. Mõningatel juhtudel võibki kohtul olla juriidiline õigus, aga ajakirjandus kaalub neid teistmoodi. Piltlikult öeldes: vandekohus kaaluks ilmselt ühtmoodi ja Eesti süsteemi kohus teistmoodi."

Nii käsitabki tema suure bussifirma juhti majanduslikku võimu omava isikuna.

"Mina oleksin tõlgendanud küll, et kui ma olen suure äriühingu juhatuses, siis ma pean käsitlema end avaliku elu tegelasena. Suure äriettevõtte juht peab ikkagi tajuma seda, et tegelikult tema käes on majanduslik võim. Nii et ma küll ei saa nõus olla nii kitsa määratlusega," ütles Koorberg.

Ta rõhutas, et alati tuleb lähtuda kontekstist. Näiteks Tomingat tuleb vaadelda avaliku elu tegelasena just oma äritegevuse kontekstis. Samas aga juhul, kui ärisidemed on põimunud eraelulistega, tuleb siseneda ka inimese privaatsfääri.

"Mõnikord mingi äritegevuse hindamisel pead vaatama, kas tehakse tehinguid näiteks lähisugulasega, kas on mingid teistugused suhted lisaks ärilistele mängus. See pole puhtalt privaatsfääri küsimus," põhjendas Koorberg. "Kui avalik huvi on seotud majandustegevusega, siis ei anna see põhjust inimese eraelus sonkida, aga kui keegi majandustegevuse käigus osutab kellelegi mingeid teeneid, siis see ikkagi on seotud tema majandustegevusega, mitte eraeluga. Ega tühja koha pealt ei lähe keegi midagi kellestki kirjutama ja see ei anna ka põhjust ronida inimesele n-ö voodi alla, küll aga annab see põhjust vaadata, ega lähisugulased omavahel keelatud äriasja ei aja."

Ta lisas, et otsust, kas tegemist on avaliku elu tegelasega loo kontekstis või mitte, tuleb iga kord eraldi kaaluda: "Ise oleksin ilmselt ka kaalunud seda aspekti just sellisena. Kui see ettevõte satub kuidagi avalikkuse tähelepanu alla, siis see ongi see kontekst."

Koorberg rõhutab, et ega kontekst pea alati negatiivne olema: kui näiteks tundmatust inimesest peaks üleöö saama olümpiavõitja või kellegi päästja, saab temast samamoodi avaliku elu tegelane. Kui aga inimese jääaugust päästnud tundmatut saab käsitleda avaliku elu tegelasena vaid selle sündmuse kontekstis, siis olümpiavõitja pälvib avalikkuse tähelepanu laiemalt ja pikemalt.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: