"Täpselt tuleb see Järviku külg samamoodi välja, kui meil siin konflikt oli valdade jagamisega," ütles Järvakandi aukodanik Ants Sepp. "Riigi teenistuses ei saaks sellised inimesed olla."

"Kõik kordub spiraali mööda, aga enne oli väike vald, aga nüüd on pisike riik küll, aga ikkagi riigitasand," tõdes endine Järvakandi vallavolikogu liige Enno Alliksaar.

Paljusid Järvakandi inimesi, kellega "Pealtnägija" selle loo ettevalmistuseks kõneles, valdab kibe äratundmine, kui nad vaatavad maaeluminister Mart Järviku tegutsemist riigi tasandil ja võrdlevad tema käekirjaga vallavanema. Ants Sepp ja Enno Alliksaar on aga ühed vähesed, kes julgevad kaamera ees esineda.

Järvik sai Järvakandi vallavanemaks 2002. aastal ja oli ametis järjepidevalt, kuni vald haldusreformi tõttu 2017. aastal lõpus kaardilt kadus. Samal ajal oli ta koos pojaga kohalikul tasandil ettevõtja.

Kogu Järviku vallavanema karjääri vältel kuulus volikogusse Enno Alliksaar, kusjuures kaheksa aastat oli ta volikogu esimees. Ehkki Alliksaar esindab Reformierakonda ja Järvik Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE), siis kohalikul tasandil koostöö laabus, kuni algas valdade liitmine.

"Mart Järvik oli omal ajal täitsa tubli mees, peab ütlema. Aga kui hakkas see valdade liitmine, siis seda Marti nagu enam vallavanemana ei olnud," lausus Ants Sepp.

Järvik toetas Rapla asemel Järvakandi liitumist Kehtnaga

Nagu paljudes paikades, oli tüliõun, millise haldusüksusega liituda. Ehkki kohalikud korjasid ligikaudu 400 allkirja sooviga ühineda Raplaga ja ka rahvahääletus näitas selgelt sama eelistust, siis kitsas kildkond eesotsas Järvikuga eelistas liitumist Kehtnaga. Nende selgitus oli, et geograafiliselt asus Järvakandi Kehtna valla sees.

On erinevaid teooriaid, miks volikogu hääletas vastu paljude kohalike soovile Kehtnaga liitumise poolt, aga on fakt, et tänu Järvakandi 1200 elanikule sai Kehtna jätkata iseseisva vallana. Oleks järvakandikad liitunud Raplaga, oleks ka Kehtna vald kaardilt kadunud.

Järvakandi võis olla ühtepidi Kehtnale päästerõngas, teisipidi saadi kaasavaraks suured võlad. Kui valla kehv majanduslik seis sai alguse masu perioodil, siis liitmise hetkel oli Järvakandi valla võlg kasvanud üle 260 000 euro. Tõsi - lõviosa sellest moodustas võlg valla enda soojafirma ees, sest pea kaks aastat polnud tasutud näiteks kooli, lasteaia, teenindusmaja ja vallamaja kütte arveid. Seetõttu sai Järvik tagantjärele raadiointervjuus väita, et sisuliselt võlga polnud ja tema andis üle tipp-topp finantstervisega valla.

"Järvakandi ei lõpetanud tegelikult võlgadega, vaid Järvakandil oli raha Järvakandi ühe valla äriühingu arvel täiesti olemas, see, miks seda ei kasutatud aasta lõpus nii nagu meie olime aasta lõpus planeerinud, on küsimus uuele vallavalitsusele," selgitas Järvik.

Järviku kriitikud Järvakandis võivad rääkida endise vallajuhi autokraatlikust juhtimisstiilist ja lohakil rahaasjadest, aga paljuski on see tunnetuslik või liigitub rubriiki rusikatega vehkimine pärast kaklust. Kuid on üks kõnekas episood, mis pälvis ka politsei tähelepanu.

Nimelt, ühel viimasel vallavalitsuse istungil enne valdade liitmist, 20. septembril 2017, otsustati paljude punktide seas müüa vallale kuuluv kinnistu Saeveski 5 firmale Tulihein. Maatükk ei näe küll suurem asi välja, aga on Järvakandi mõistes väga heas asukohas, vaid kiviviske kaugusel vallamajast. Asja tegi tähelepanuväärseks, et asula südames asuv 3100-ruutmeetrine krunt müüdi otsustuskorras ehk ilma enampakkumiseta.

Asja tegi lausa kahtlaseks, et firma Tulihein oli seotud vallavanem Järvikuga -ettevõte kuulus tema pojale Mait Järvikule ja Mart Järvik ise oli üks juhatuse liige. Jäi mulje, et tegu on toimingupiirangu rikkumisega, sest Mart Järvik istus antud tehingus sisuliselt kahel pool lauda.

Iroonilisel kombel on tegemist sama etteheitega, mille alusel uuritakse praegu minister Järviku nõuniku Urmas Arumäe tegevust, millest viimasel ajal on palju juttu olnud. Kui Arumäe puhul käivitati kriminaalmenetlus, siis Järviku tegevuse osas algatas politsei 2018. aasta novembris väärteoasja. Põhjus oli, et tehingu summa oli väike, vaid 2387 eurot.

Kas tegemist oli õiglase hinnaga või kuidas hind õieti tekkis, ei suuda keegi öelda, sest liidetud vallas ei leita selle kohta ühtegi dokumenti ega selgitust.

"Kui ta oleks pakkumisele pandud ja siis oli seal tööstusmaal veel pretendente, et siis tõenäoliseks oleks võinud suurema summa saada, aga nagu näete, vaatasite kuupäevi, siis oli kiirus peal," nentis Enno Alliksaar.

Krundi vastu tundsid huvi teised ettevõtjad

Järvakandis tegutsevad ettevõtjad, kes soovivad anonüümseks jääda, sest tahavad ka edaspidi vallas asju ajada, kinnitavad "Pealtnägijale", et kui nad oleksid teadnud, et krunt müüki tuleb, olnuks nad igal juhul huvitatud, eriti sellise soodsa hinnaga.

Omaette tähelepanu on väärt, kui kiiresti asjaajamine vallas antud krundi ümber käis. Vallavanema poeg Mait saatis avalduse kinnistu ostuks 14. septembril ja vaid kuus päeva hiljem kiidetakse müük vallavalitsuse istungil heaks ja kohe, samal päeval allkirjastab Mart Järvik vallavanemana ka müügi korralduse. Tõsi - kui tehing lõpuks kaks nädalat hiljem notaris tehakse, pole laua taga isa ja poeg, vaid valda esindab juba teine vallavalitsuse liige Neeme Mitt.

Kui "Pealtnägija" sel teemal esimest korda Mart Järviku kommentaari küsib, teatab ta pressiesindaja vahendusel, et peaksime rääkima pojaga. Kui filmime noore Järviku ettevõtte Tulihein peakontorit, kus asub ka kohalik ööklubi, siis tormab sealt välja ärritunud firmaboss.

Lühike süütenöör on toonud ööklubi peremehele pahandusi. Samas lokaalis juhtus 2015. aastal intsident, kus üks meest hoidis ohvrit kinni ja Mait Järvik koos teisega peksis teda ning pärast ähvardas noaga. Järvik tasus lõpuks 500 eurot ja nipet-näpet kannatanu kulusid ning asi lõpetati oportuniteediga. Kusjuures kaitsjana esindas teda meile juba tuttav Urmas Arumäe.

Võimalikku toimingupiirangu rikkumist isa-poja kinnisvaraäris uuris keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo.

Politsei Mart Järvikut ei küsitlenud

Politsei ei hakanud isegi Mart Järvikut ennast küsitlema, vaid otsustavaks sai, et Järvik taandas end konkreetses maamüügi punktis arutelust ja otsustamisest.

Politsei toimikust selgub, et istungist pole ka salvestist, mis tõestaks, kas ja kui palju Järvik sõna võttis. Ja kuna sisuline otsus oli teiste vallavalitsuse liikmete heaks kiidetud, siis vastava korralduse allkirjastamine endaga seotud firmale maa müügiks ei ole politsei hinnangul etteheidetav, sest tegemist oli rutiinse otsusega.

Väärteomenetlus lõpetati tänavu 8. aprillil. Juhuslikult oli kaks päeva varem Järvikust saanud EKRE kandidaat ministri kohale. Tema saavutused ministrina on kõigile teada.

Esmaspäeval saatis Järvik "Pealtnägija" intervjuu palvele pressiesindaja kaudu uue keeldumise: "Hr Järvik ministrina ei nõustu neile küsimustele vastama, sest see viiks kõrvale praegu käsitletavaist olulistest probleemidest ja teemadest. Enamikule neist on kas vastatud varem või pole midagi vastata. Need ei puuduta tema tänast staatust ministrina."

Teemat uurides torkas kõige muu kõrval silma veel üks kurioosne fakt. Mart Järvik tutvustas ennast valimistel kandideerides energiaaudiitorina. Ta on küll vastavatel kursustel käinud, aga kutsetunnistust ei saanud ega kuulu ka energiaaudiitorite kutsekotta, mistõttu pole ta kunagi allkirjastanud ka ühtegi energiaauditit.