Eesti finantsinspektsioon kontrollib siinset SEB-d ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Eesti finantsinspektsioon (FI) uurib koostöös Rootsi finantsjärelevalgega, kas pangas rakendatud mehhanismid rahapesu kahtlusega tehingute tõkestamiseks on olnud piisavad.

Seoses SEB Panga reedese teatega, et Rootsi ringhäälingul SVT on valmimas saade, mis räägib rahapesust Balti riikides ning ka SEB-st, edastas finantsinspektsioon, et kontrollib preagu SEB Pangas organisatsiooni ülesehitust, selles rakendavaid süsteeme ja kontrolle, mis peaksid kaasa aitama, et tuvastada rahapesu kahtlusega tehingud. Sama teeb Rootsi finantsjärelevalve Finansinspektionen SEB Rootsi üksuses.

"See tähendab, et Eesti ja Rootsi finantsjärelevalveasutused koordineerivad oma tegevust ning jagavad omavahel teavet ning hinnanguid. Kontroll on planeeritud lõpetada ja tulemused avaldada esialgsete plaanide kohaselt hiljemalt 2020. aasta esimestel kuudel," seisab teates.

Vastavalt seadusele on iga pangal kohustus rahapesu kahtlusega tehingutest teavitada Rahapesu Andmebürood. Viimasel on seadusest tulenevalt pädevus tehinguid täpsemalt hinnata ja otsustada edasised sammud. Finantsinspektsioon ei vii läbi kriminaalmenetlusi ega ole selleks pädev uurimisasutus, rõhutas FI.

Finantsinspektsiooni üldise riskihinnangu kohaselt jääb valdav osa Eesti pankade vahendatud mitteresidentide riskantsematest tehingutest varasemasse aega. Näiteks mitteresidentide osakaal on Eesti pankade hoiustes alates 2014. aastast oluliselt langenud - 20 protsendilt ligikaudu 10 protsendini, seda eelkõige off-shore piirkondade arvelt ligi 8 protsendilt 0,4 protsendini.

Finantsinspektsioon viis 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses kõikides Eestis tegutsevates pankades ja Eestis tegutsevates välisriigi pankade filiaalides läbi erakorralised rahapesu tõkestamise alased kontrollid. Inspektsioon kontrollis kokku 16 pangas hoolsusmeetmete rakendamist. Kontrolli käigus hinnati, kuidas pank tuvastab oma äritegevusega seotud riske, milline on panga võetav risk (riskiisu, äristrateegia), kuidas peegelduvad sellele panga kontrollisüsteemid ning milline on panga kliendiportfell eelkõige kõrge riskiga ärisegmendis.

Finantsjärelevalve hinnangul on Eesti panganduses mitteresidentide teenindamisega seotud riskid märkimisväärselt vähenenud – valdavat osa pangandusest kõrge rahapesu risk ei ohusta ning 2019. aastal keskendutakse teenuste osutamisel enamjaolt kohalikele (või sellega seost omavatele) äri- ja eraklientidele, valitsuse- ja mittetulundussektori teenindamisele.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: