Nimelt avaldas SEB Rootsi emapank teisipäeva õhtul ülevaate mitteresidentidest klientide maksete mahtudest Baltikumis aastatel 2005-2018. Need graafikud näitavad, et aastatel 2005 kuni 2018 liikus läbi Eesti haru 25,8 miljardit eurot võimalikku kahtlast raha, mille päritolu ei ole läbipaistev.

SEB Eesti kommunikatsiooni- ja turunduse juht Silver Vohu ütles BNS-ile, et emapanga poolt avaldatud info näitab kui põhjalikult on pank ajaloolisi ärimahte analüüsinud praeguste teadmiste valguses.

Vohu selgitas, et SEB Baltikumi rahapesuvastaste meetmete süstemaatiline tugevdamine algas juba 2006. aastal, mil pank vähendas järsult klientide hulka, kelle äritegevusest ei olnud piisavalt selget ülevaadet.

"Oleme avaldanud ajaloolise ülevaate vähese läbipaistvusega klientide ärimahtudest, kuid neid ei saa võrdsustada rahapesuga, pigem on seda laadi ärimahtudes suurem risk panga ärakasutamiseks kuritegelikel eesmärkidel. Nagu ülevaatest näha, vähenesid madala läbipaistvusega klientide ärimahud kiiresti pärast 2006. aastal kasutusele võetud meetmeid ning moodustasid selle kümnendil juba väga väikese osa mitte-residentide ärimahust," rõhutas panga Eesti filiaali kommunikatsioonijuht.

SEB on liigitanud vähese läbipaistvusega klientideks need kliendisuhted, mille ajaloolised ärimahud pangas ei vasta praegustele standarditele läbipaistvuse või äritegevuse kontrollitavuse osas. Ligikaudu 95 protsenti SEB vähese läbipaistvusega klientidest Baltikumis arveldasid seejuures Eestis. 

Vähese läbipaistvusega klientide ärimahte ei saa panga hinnangul aga võrdsustada rahapesu kahtlusega, pigem on seda laadi ärimahtudes suurem risk panga ärakasutamiseks kuritegelikel eesmärkidel.

SEB on teinud põhjaliku ülevaate oma klientidest, protsessidest, riskipoliitikast, süsteemidest ja ülekannete mahust perioodil 2008-2018 ning panga seisukohad põhinevad antud ülevaadetel.

Panga enda ülevaade on ka osa Rootsi finantsinspektsiooni auditist, mida tehakse praegu koostöös Balti finantsinspektsioonidega. Parema ülevaate saamiseks on teisipäeval avaldatud ülevaates ülekannete mahtudele perioodil 2008-2018 lisatud ka mahud aastatest 2005-2007.

"SEB soov on olla võimalikult läbipaistev ja seetõttu avaldame ajaloolised andmed Baltimaade mitte-residentide mahtude kohta. Kui oleme tajunud, et meid soovitakse rahapesuks ära kasutada, siis oleme alati rakendanud vajalikke meetmeid – alates lisainfo küsimisest, politseile raporteerimisest kuni kliendisuhete lõpetamiseni. Oleme oma Baltikumi äri põhjalikult analüüsinud ja me ei ole näinud süstemaatilist riski, et SEB-d oleks kasutatud rahapesuks. Samas on kõik pangad alati igal ajahetkel majanduskurjategijate huviorbiidis," ütles SEB president ja juhatuse esimees Johan Torgeby.

Rahapesu andmebüroo jaoks on SEB ja ka kõik teised pangad kogu aeg kõrgendatud tähelepanu all.

"Kindlasti nii suurest pangast laekunud informatsiooni ja sellega seotud tehingute osas on ka nii rahapesu andmebüroo analüüse kui ka kriminaalmenetlusi läbi viinud teised üksused. Küll aga ei saa ma täpsemalt kommenteerida, kas need kahtlused on olnud seotud konkreetselt panga enda suhtes. /.../ Rahapesu andmebüroo hindab ja analüüsib ka meedias avaldatud infot nagu teiste juhtumite puhul, nii ka nüüd. Kui leiame viiteid kuriteo toimepanemisele, siis jagame neid ka teiste pädevate asutustega," ütles rahapesu andmebüroo juht Madis Reimand.

Finantsinspektsioon teatas kirjalikult, et inspektsioon teostab hetkel SEB pangas kohapealset kontrolli, mis peaks kaasa aitama, et tuvastada rahapesu kahtlusega tehingud. Kuid üldise riskihinnangu kohaselt jääb valdav osa Eesti pankade vahendatud mitteresidentide riskantsematest tehingutest varasemasse aega.