Eelnõu menetlemisel riigikogus on kavas laiem arutelu. Huvigruppidelt laekunud ettepanekud vaadatakse läbi enne eelnõu teist lugemist täiskogu istungil. Rahanduskomisjonis on need arutusel tuleva aasta alguses.

Eelnõu järgi muudetakse kohustuslik kogumispension vabatahtlikuks.

Rahanduskomisjoni esimees Aivar Koka (Isamaa) hinnangul suurendab teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine inimeste vabadust ning kasvava konkurentsi tõttu suureneb eelduslikult ka pensionifondide tootlus. Ta lisas, et seniste pensionifondide tootlusega on suur rahulolematus, mistõttu on vaja astuda samme probleemide lahendamiseks.

Rahanduskomisjoni aseesimehe Maris Lauri (Reformierakond) sõnul  ei saa teise samba muutmist vabatahtlikuks kuidagi toetada, sest see tähendab tulevikus väiksemaid pensione.

"Sellele viitavad kõik analüüsid ja ekspertide hinnangud. Lisaks veel võimalikud vastuolud põhiseadusega, millele on osutanud nii õiguseksperdid aga ka justiits- ja sotsiaalministeerium. Probleeme on ka sellega, et eelnõu on koostatud puudulikult, eirates head õigusloomet ja normitehnikat," ütles Lauri.

Olulisemad eelnõuga tehtavad muudatused:

• inimestel tekib otsustusõigus, kas koguda pensioniraha teises sambas või ei – seda nii neil, kes muudatuste jõustumisel on teises sambaga juba liitunud kui ka neil, kes seda veel ei ole;
• lisaks pensionifondides raha kogumisele saab pärast muudatuste jõustumist koguda raha ka pensioni investeerimiskonto kaudu;
• inimestel tekib õigus võtta teises sambas kogutav raha teatud tingimustel kasutusele juba pensioni kogumise ajal;
• pensioniikka jõudes on iga inimese enda otsustada, mil viisil kogutud raha kasutada.

Valdav osa eelnõuga tehtavatest muudatustest rakendub aastal 2021. See eeldab mitme teise samba toimist toetava IT-süsteemi arendamist ja muude ettevalmistuste tegemist aastal 2020.

Eelnõuga saab tutvuda SIIN