"Olukorrast riigis": süüdistused ilma tõenditeta on muutunud normiks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1573989420000 | amCalendar}}
Foto: Kairit Leibold/ERR

Vikerraadio saates "Olukorrast riigis arutasid ajakirjanikud Andrus Karnau ja Marju Himma maaeluminister Mart Järvikut saatvate skandaalide üle ning selle mõjust riigiametnikele.

Himma märkis, et käesoleva nädala väljaütlemised läksid väga kategooriliseks, kui näiteks rahandusminister Martin Helme (EKRE) ütles, et kui Mart Järvik saab ministriametist lahti, siis läheb ka see valitsus.

"Kas meie poliitikutel on arusaama, et iga väljaöeldud sõna pole enam tagasipööratav. Kas enne mõeldakse ka, mis suust välja tuleb?" küsis Himma.

Karnau sõnul jälgitakse mõnikord terasemalt, mis üle huulte libiseb ja mõnikord mitte, palju murettekitavam on EKRE püüd end avalikult seada konflikti riigiametnikega.

"Järviku enda põhjendus kaitsekõnes oli, et ta on läinud tülli oma ministeeriumi juhtivametnikega, sest ta on algatanud toiduohutuse auditi. Järvik püüab oma parteile iseloomulikult serveerida seda olukorda ametnike vastutööna. Ka Kert Kingo puhul oli seda ilusasti näha, et konfliktid olid paljuski põhjustatud sellest, et EKRE poliitikud, kui nad olid saanud ministriteks, käitusid nii, et ametnikud on osa süvariigist ja nad ei uslada neid ja see muudab väga keeruliseks riigi juhtimise," rääkis Karnau.

Karnau soovitas meenutada augusti lõppu, kui süvariigi otsimine läks nii kaugele, et EKRE juhid Mart ja Martin Helme püüdsid vallandada PPA peadirektorit Elmar Vaherit.

"Kui Järviku juhtumit analüüsida, siis see sama vaenlase otsimine ja vandenõude otsimine, see on nende (EKRE) poliitika muutnud üsna raskesti teostatavaks," märkis ta.

Himma sõnul kaob suures süüdlas(t)e otsimisega ära mõte, miks üldse midagi tehakse. "Skandaali keskmes on olnud küsimus, et kes on süüdi – minister, kantsler, opositsioon. Aga selles lõputus süü otsimises läheb kaduma see, et mille jaoks meil see maaeluministeerium üldse on. Samamoodi listeeriaskandaaliga. Me oleme üks tohutu süüdotsiv ühiskond, mis on ka mõistetav, sest ega süü ei saa ilma peale hulkuma jääda," rääkis Himma.

Himma sõnul teeb EKRE seda, mida kampaania ajal lubati, et juurib välja seda süvariiki.

"Kui EKRE joaks on ametnikkonna sünonüüm, siis seda nad just teevad [viidates süvariigi väljajuurimisele]. Esitada süüdistusi, kui puuduvad tõendid, on muutunud normiks. Järvik küll vabandas peaministri kohta tehtud süüdistuste pärast ja võttis sõnad tagasi, aga mida see tähendab, kui poliitik võtab oma sõnad tagasi?" lausus Himma.

Deklaratiivne vastasseis ametnikkonnaga tekitab aga küsimuse, kas EKRE ministrid saavad üldse ametnikega koostöd teha, märkis ta. "Kui Järvik ei jää ametisse, jääb ministrikoht ikkagi EKRE-le. Kes iganes uueks EKRE maaeluministriks tuleb, kas tema siis suudab selle kantsleriga koostööd teha?" ütles Himma.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: