Viimasel ajal on palju räägitud teenindavas sektoris valitsevast kehvast eesti keele oskusest. Keeleinspektsiooni käed aga piisava keeleoskuseta teenindajate, kullerite ja taksojutideni ei jõua, ütles keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk.

"Tegelikult on küsimus vastutuses. Tavateenindaja keeleoskusnõude täitmise eest vastutab tööandja. Aga renditööjõu puhul on tööandja võib-olla hoopis mõni Ukraina või Poola firma, kes ei teagi, kus töötaja tööle hakkab. Et kui näiteks mõni meie teenindusettevõte võtab tööle renditöötaja, kes siis vastutab? Minu arvates vastutama peaks ikkagi see ettevõte, kes ta tööle võtab, kuigi tema tööandja võib olla keegi teine," selgitas Tomusk.

Tomuski sõnul tuleks mõelda keeleseaduse muutmisele. Kultuuriminister Tõnis Lukas on öelnud et kaaluda tuleks üldse keeleinspektsiooni muutmist keeleametiks, millel olekski suurem pädevus seaduseelnõude väljatöötamiseks ja keelepoliitika kujundamisel. Keeleinspektsiooni juht ütles veel, et seda küsimust on tõstatatud ka varem ning kunagi 90-ndatel on see amet ka juba eksiteerinud.

"Sellisel juhul oleks keelepoliitika kompetents ühes asutuses koos. Teiselt poolt, üks põhjus, miks omal ajal keeleamet keeleinspektsaiooniks tehti, lisaks poliitilistele põhjustele, oli see, et asutus, kes kontrollib keeleseaduse täitmist, ei peaks samal ajal seaduseelnõusid välja töötama. Kuigi võimude lahusus on tagatud, sellepärast, et seadusi ei võta vastu ei amet ega ministeerium, vaid ikkagi riigikogu. Nii et argumente on mõlemalt poolt," arutles Tomusk.

Erakond Isamaa on öelnud ka, et kiiresti tuleks tegeleda kõrgharidussüsteemiga, kus toimub järk-järguline inglise keelele üleminek. Tomuski sõnul saab see probleem alguse rohujuuretasandilt ehk lasteaedadest.

"Põhiseadus ütleb, et igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust ja ma usun, et see õigus peaks olema ka kõrgkoolides. Kui eesti keel kõrgharidusest taandub, siis tasapisi hakkab ta taanduma ka üldharidusest," rääkis Tomusk.

"Kui ma mõni aasta tagasi sõitsin autoga mööda Tallinna linna ringi ja nägin üht kuuulutust, et Eesti lastele pakutakse välja eestikeelset lastesõime, siis me võime ainult ette kujutada, kui kaugele see võib viia, kui meil tasapisi ühelt või teiselt haridustasemelt eesti keel ära kaob. Aga seda me tegelikult ju ei taha."