"Soovime EKI-s seda, et Eesti riigil ja eesti keelel läheks hästi. Toetame kõiki samme, mis tugevdavad eesti keelt: selle arendamist, rakendamist, oskamist, järelevalvet. Me ei ole mingil juhul keeleameti loomisele vastu, kuid pühapäevaste uudiste kohaselt toimuks EKI likvideerimine, sest suurem osa meie tegevustest koondataks uude loodavasse ametisse," ütles Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender teisipäeval ERR-ile.

"See kava ei ole kooskõlas varasemate uuringute tulemuste ega soovitustega - hoida keelekorraldus ja keelehoole - see tähendab eesti keele korpuste arendamine - lahus järelevalvest, keelepoliitikast ning keelepoliitika rakendamisest. Samuti ei oleks plaan vastavuses teiste Euroopa riikide keelekorralduse ning keelepoliitika ajamise praktikaga. EKI töötajaskonna mure on, et (selle muudatusega -toim.) eesti keele arendamine ja korraldamine kannataks," lisas Tender.

Tenderi selgituste kohaselt tegeleb EKI kõige üldisemalt eesti kirjakeele hoolde, korraldamise ja arendamisega ning nii riigile kui ka eesti kultuurile oluliste sõnaraamatute ja andmekogude koostamise ja ajakohastamisega. See hõlmab kirjakeele normi tagamist, õigekeelsussõnaraamatu ja arvukate muude sõnaraamatute koostamist, avaliku ja tasuta keelenõu pakkumist, muuhulgas ka oskuskeele ja eurokeele osas, kõnetehnoloogiat ja tekstide helindamist võimaldava kõnesünteesi arendamist. Lisaks pakub instituut abi eesti keele õppe korraldamisel, jälgib eesti keele korpust ja analüüsib seda, teeb keelekorralduse kujunemiseks vajalike alusuuringuid, tegeleb keeleteooriaga, eesti murrete ja ka soome-ugri sugulaskeeltega.

"Need on keelekorralduslikud tegevused, millega Eesti Keele Instituut on väga hästi hakkama saanud ja see ei ole keelepoliitika korraldamine," rääkis Tender. "EKI kehtiva põhimääruses oleks vaid üks tegevus, mis loodavasse ametisse väga hästi sobiks - Eesti ja Euroopa Liidu keelepoliitika kujundamises osalemine. See punkt esineb meie põhimääruses, kuid sellega tegelemiseks pole EKI-l vahendeid olnud."

Ministeerium leiab aga oma kava põhjenduses, et keeleameti loomisega tekib ühene vastutus keelepoliitika rakendamise eest ning keelepoliitika kujundamise, rakendamise ning teadus- ja arendustegevuse senisest selgema eraldamisega muutub selgemaks ka keelepoliitika valdkonna korraldus. Ministeeriumi plaani kohaselt jätkaks keeleinspektsiooni baasil loodav keeleamet kõigi seni keeleinspektsiooni funktsioonide täitmist ning lisaks viidaks keeleametisse üle keelepoliitika rakendustegevused ministeeriumist, sihtasutusest Archimedes ja Eesti Keele Instituudist. EKI-st liiguks keeleametisse üle avalik tasuta keelenõuanne, keelehoole ja keelekorraldus, selge keele edendamine; kirjakeele normi tagamine; sõnaraamatute valdkonna rakenduslikud ülesanded; terminoloogia valdkonna rakenduslike ülesanded; elektrooniliste sõnastikusüsteemi arendamine ja haldamine; uute avalike keeleteenuste arendamine; keeletehnoloogiliste süsteemide arendamine ja haldamine.

Tenderi sõnul võiks keelepoliitika korraldamine ja analüüsimine olla keeleameti ülesanne, küll aga mitte keelekorraldauslikud tegevused, mis seni on olnud mõistlikult korraldatud Eesti Keele Instituudis.

Instituudi juht viitas ka varasematele aruteludele, kui on kaalutud EKI ühendamist Tartu või Tallinna ülikooliga, millest ikkagi loobuti. "Siis leiti ka, et Eesti Keele Instituut peab iseseisvana jätkamine kasvõi seetõttu, et Eestis oleks kolm eesti keelega tegelevad teadus-arendusasutust - Tartu Ülikool, Eesti Keele Instituut, Tallinna Ülikool. Kasvõi seepärast, et pakkuda tuge juhendamistel, tööde oponeerimistel, doktori- ja magistritööde retsenseerimisel. See praegune võimalik potentsiaalne lahkuminek või keeleameti alla viimine läheks selle põhimõttega lahku. Kaoks sisuliselt üks eesti keelega tegelev teadus-arendusasutus," tõdes Tender.

Haridus- ja teadusministeeriumi ettepanekud peaks valitsusse jõudma sel neljapäeval. Kui need riigikogus ministeeriumi plaanide kohaselt heaks kiidetakse, alustaks keeleamet tööd 1. septembril.